Töötlevas tööstuses oli viimaste aastate väikseim hinnakasv

Lihatööstus. Pilt on illustreeriv. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Novembri tootjahindade kasv töötlevas tööstuses ulatus 3,9 protsendini, olles viimaste aastate madalaim.

Seni suhteliselt kiire hindade kasvuga silma paistnud toiduainete ja jookide tootmises ulatus hinnakasv 7,5 protsendini, mis oli väikseim tempo eelmise aasta algusest.

Siiani tööstusharus hinnakasvu vedanud piimatööstuses kallines tootmine aasta jooksul vaid poole protsendi võrra. Hinnad tõusid aastaga enam lihatööstuses (11,7 protsenti) ning muude toiduainete tootmises (11,6 protsenti).

Tootjahindade kasvu aitab pidurdada endiselt toorainehindade langus ning siseturu nõrkus. Majanduslangus on sundinud ettevõtteid oma tootmist järjest efektiivsemaks muutma, mistõttu on tuntavalt vähenenud hinnatõusu surve.

Jätkuvalt on tootjahinnad languses puidutööstuses, kus hinnad kahanesid viiendat kuud järjest. Nõudluse vähenemine välisturgudel ning jätkuvalt raske seis siseturul on sundinud ettevõtteid tõsiselt pingutama ellujäämise nimel ning otsima võimalusi kokkuhoiuks, mistõttu on hinnatõus pidurdunud enamikus töötleva tööstuse harudes. Seniste arengute jätkumist on oodata kuni üldise majanduskeskkonna paranemiseni.

Kiirema hinnatõusuga paistis silma elektrimasinate ja aparaaditööstus (10,2 protsenti) ning riietusesemete tootmine (7,3 protsenti).

Konjunktuuriinstituudi küsitluse kohaselt prognoosis novembris hinnalangust ligi viiendik küsitletud ettevõtetest, kaks kolmandikku ootas hindade püsimist samal tasemel. Nii madalal tasemel ei ole hinnatõusu ootused olnud 2000. aasta algusest. Enim prognoosisid hinnatõusu nahatööstus ning keemiatööstus. Hinnalanguse ootused olid suurimad puidutööstuses, kus ligi kolmandik küsitletud ettevõtetest ennustas hindade vähenemist järgnevate kuude jooksul.

Novembris jätkus ekspordihindade aastase kasvutempo vähenemine, oktoobrikuust olid hinnad keskmiselt 0,8 protsendi võrra madalamad. Ekspordihindade arengut pidurdab endiselt maailmamajanduse madalseis, millest tingituna on ettevõtetel raske oma eksporttoodete hindu tõsta.

Ka toorme hinnad on maailmaturul langustrendil, eelkõige on kiiresti kukkunud toornafta hind. Selle tulemusena kahanesid impordihinnad eelmise kuuga võrreldes 4,5 protsenti, aastane kasvutempo pidurdus samuti oluliselt -oktoobrikuu 7,5 protsendilt 2,1 protsendini novembris.

Metsamajanduses püsis novembris ekspordihindade langustempo peaaegu eelmise kuu tasemel, ulatudes aastases võrdluses 21 protsendini. Samas puidutööstuses ekspordihinnad aastaga ei muutunud. Oluliselt on aeglustunud ekspordihindade aastakasv keemiatööstuses ja metallitootmises, vastavalt 13,4 ja 8,6 protsendini.

Pärast pikka langusperioodi on aga aastaga tõusnud elektrimasinate ja -seadmete ekspordihinnad 4,7 protsenti, osaliselt tuleneb see eelmise aasta madalast võrdlusbaasist.

Naftasaaduste sisseveohinnad olid novembris ligi kümnendiku võrra madalamad kui aasta tagasi, viimati langesid nende hinnad aastases võrdluses 2007. aasta augustis. Oktoobrikuuga võrreldes kahanesid kütuste impordihinnad juba veerandi ulatuses. Ligi kümnendiku võrra on aastaga langenud ka puidu ja puittoodete impordihinnad. Veel võib nimetada metalltoodete, põllumajandussaaduste ja keemiatoodete impordihindade aastaste kasvutempode aeglustumist.

Detsembris jätkub ekspordi- ja impordihindade osas surve allapoole. Eelkõige tuleneb see toornafta maailmaturuhinna kiirest langusest ning nõrgast välisnõudlusest.