Täna 20 aastat tagasi kukkus Venemaa majandus kokku, vermides 17. augusti rahva mälusse kui musta esmaspäeva. Kriis raputas valusalt ka Eestit, sest paljud siinsetest ettevõtjatest nägid toona Venemaas lootusrikast partnerit.
1998. aasta augustis toimus lausa kolm sündmust, mis tõid kaasa Venemaa uue aja raskeima ja valulikuma kriisi, kirjutas valitsuse häälekandja Rossiskaja Gazeta.
Vene riigi ja rahanduspoliitika maine varises põrmuks, sest rajanes hiiglaslikel laenudel ja rubla kursi ebaloomulikul toetamisel.
Kohe pärast rubla kokkuvarisemist algas hoiustajate põgenemine pankadest, kuid kaugeltki kõigil ei õnnestunud oma sääste päästa.
Esiteks. Valitsus laenas üha rohkem ja üha kõrgemate intressidega, jõudes seisukorda, kus uued laenud ei suutnud enam katta varasemate krediitide intresside tagasimakseid. Laenude teenindamise maht tõusis 17. augustiks kolmandikuni riigieelarve mahust. Esmalt loobus valitsus riigi lühiajaliste võlakirjade tagasi ostmisest, mis osutus kogu maailma ajaloos unikaalseks, sest tavaliselt kuulutavad riigid oma maksevõimetuse välja just välislaenude osas.
Loo toimetajana pean siinkohal kommenteerima, et Venemaa poliitilise eliidi mõtlemises polnud tegemist murranguga, sest impeeriumile on olnud läbi ajaloo kuni tänaseni tavaks esmalt n-ö peksta omasid.
Teiseks. Venemaa keskpank avardas rubla kursi liikumiseks kujundatud valuutakoridori, kuid 1. septembriks loobus ootamatult üldse rubla kurssi toetavatest valuutaostudest, mis tõi kaasa rubla kursi kolmekordse kukkumise nelja kuu jooksul. Ainukeseks usaldusväärseks maksevahendiks kujunes Ameerika Ühendriikide dollar.
Toimetaja kommentaarina pean lisama, et valitsus seisis dollari invasiooni tõttu keerulise õigusliku ja mainekujundusliku probleemi ees. Kuivõrd dollari kasutamine igapäevases jaekaubanduses oli Venemaa seadustega vastuolus, kuid rahvas hakkas üle öö kasutama üksnes seda valuutat, tuli vältida poodides hindade näitamist välisvaluutas. Seepeale kehtestati jaekaubandusele nn tinglik ühik, lühendina UE, mis näitas hindu dollarites. Kauba eest rublades tasudes pidi iga kord arvestama ostu maksumuse dollari kursi järgi. Kommersandid kasutasid seda olukorda ära ning oli üpris tavaline, et UE kurss oli müügikohas selline, nagu poepidaja õigeks pidas ega vastanud ametlikele kursitabelitele.
Üle 200 panga kaotas tegevusloa
Venemaa pangasüsteem paralüseerus. Enamik hoiustajatest kaotas oma säästud, kaotades pikaks ajaks ka usalduse pankade vastu. Säästusid hoiti kodus dollarites. Need, kes ei usaldanud pankasid juba varem ja hoidsid dollareid sukasääres, teenisid nüüd hiigelsummasid.
1999. aasta alguseks kaotas tegevusloa 229 panka, millest kolm kuulusid 20 suurema finantsettevõtte hulka.
Toimetaja kommentaarina lisan, et valdav osa Venemaa pankadest tegutses toona sisuliselt mõne ettevõtte või grupeeringu finantsosakonnana.
Tundus, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemisele järgnenud majanduskrahhi üle elanud rahvast justkui poleks võimalik enam millegagi üllatada. Kuid 1998. aasta kriisi mõõtmed ja tempo vapustas rahvast põhjalikult, mis toob veel tänapäevalgi kaasa ärevaid reageeringuid, kui ilmuvad uudised rubla kursi muutumisest.
Rossiskaja Gazeta hinnangul õnnestus musta esmaspäeva tagajärjed siiski suhteliselt kiiresti ületada, taastades juba aasta hiljem tootmismahud kriisile eelnenud tasemel. Elatustaseme taastamine võttis aega kolm-neli aastat, jõudes kriisile eelnenud tasemele 2002. aastaks.
Venemaa valitsuse ja keskpanga poolt kriisist saadud õppetunnid aga võimaldasid järgnevaid majanduse torme üle elada juba oluliselt väiksemate kaotustega.
Eelarvepoliitikat karmistati märgatavalt
Valitsus võttis suuna nn eelarve suveräänsusele, mis tähendas selle täitumise lahti sidumist investoritest. Selleks asuti vähendama eelarve puudujääki ja riigivõla mahtu. Eelarvepoliitikat karmistati selliselt, et peamiselt energiakandjate ekspordist sõltuv Venemaa suunas reservfondi kõik lisasissetulekud, mis laekusid nafta 40 dollarist kallima barreli hinna puhul. Selle tagajärjel ei saavutanud Venemaa riigieelarve defitsiit enam kunagi sellist taset nagu augustikriisi eel, ulatudes praegu 13 protsendini eelarve mahust.
Kuna Venemaa heaolu sõltub naftast ja gaasist, siis muutuvad reservid ülimalt oluliseks, et üle elada nõudluse kõikumised. Loodud reservid võimaldasid Venemaal valutult üle elada nafta odavnemise 2008. ja 2014. aastal. Maailmapanga hinnangul asub Venemaa oma reservide piisavuse poolest praegu maailmas teisel kohal.
Kolmanda õppetunnina omandati võime paindlikult reageerida majanduse välismõjude kiiretele muutustele, pakkudes rublale paindlikku vahetuskurssi. Selle õppetunni abil elas Venemaa suhteliselt valutult üle nafta odavnemise 2014. aastal, hoides inflatsiooni tempot enda ajaloo madalaimana.
Kriisiga kaasnenud muudatused Venemaa majanduspoliitikas taastasid usu riigi edu võimalikkusesse. Kui 1999. aasta alguses ei uskunud keegi majanduskasvu võimalikkusesse, siis lõpptulemuseks saavutati 6,4-protsendiline kasv, hoides kasvukurssi järgneva kümnendi jooksul.
Kuigi Venemaa finantssüsteem saavutas mustast esmaspäevast kuni tänaseni piisava tugevuse, tõdes Rossiskaja Gazeta uut ohtu – lääneriikide karme sanktsioone, mis on inimestes taas tekitanud uue kriisi eelaimdust. Kardetakse embargo kehtestamist Venemaa naftale või siis panganduse välja lülitamist rahvusvahelistest maksesüsteemidest. Hirmunult vaadatakse Iraani poole, mille igapäevaelus peegelduvad just sellise välismajanduspoliitika tagajärjed.
Riigivõlg võib taas osutuda probleemide allikaks, sest selle teenindamine sõltub lääne investoritest. Keskpank seisab juba praegu suurte raskuste ees, kui soovib välja lasta riigi uusi võlakirju.
Valitsuse häälekandja loodab, et väga karme meetmeid ei rakendata
Rossiskaja Gazeta küsib siinkohal, kas võib kindel olla, et musta esmaspäeva kordumine on ka nüüd välistatud? Valitsuse väljaanne annab sellele küsimusele loomulikult jaatava vastuse, kuid teeb seda üpris ettevaatlikult: «Tundub justkui, et jah.»
Keskpank on loonud usaldusväärse pankadevahelise arvelduse süsteemi ja tagab hoiuste säilimise. Rahandusministeerium on loonud mitmetasandilise reservide süsteemi. Eelarve on tasakaalus, tagatud piisavas mahus kulla- ja valuutareservidega.
Kuid sellegi poolest kujutavad sanktsioonid Venemaale uut ohtu. Neli aastat tagasi tulnud esimene sanktsioonide laine ei avaldanud majandusele märkimisväärset mõju. Kuid viimasel ajal kõlanud teated uutest sanktsioonidest Ameerika Ühendriikide poolt, mis sisaldab samuti keeldu Vene riiklike võlakirjade soetamiseks, tekitavad ebakindlust. Venemaa võlakirjadele pole just lihtne leida peale ameeriklaste loobumist mujalt uusi investoreid.
Samas loodab valitsuse häälekandja, et kõige karmimaid meetmeid nagu näiteks naftaembargo ja panganduse väljalülitamine rahvusvahelisest maksesüsteemist ei tule kõne alla. Seda põhjusel, et nii võidakse kahjustada maailma majandust.
Rossiskaja Gazeta rõhutab, et uute sanktsioonide võimalusega tuleb arvestada ja otsida lahendusi nende mõju vähendamiseks.
Toimetajana lisan, et agressiivse välispoliitika nagu näiteks Krimmi okupeerimise seoseid sanktsioonidega Rossiskaja Gazeta ei näita, mistõttu pole põhjust arvestada ka Venemaa peatse muutumisega demokraatlikuks ja usaldusväärseks riigiks.
Rääkides sanktsioonide poliitikast, tasub eestlastel meeles pidada, et Venemaa üritas just majandussanktsioonidega pidurdada Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Kreml oli sunnitud Eesti kaupadele kehtestatud topelttollid tühistama alles 2004. aastal, sest ei saanud Euroopa Liitu astunud naabrit selliste vahenditega enam diskrimineerida.
Eesti kaupade Venemaa turult väljasurumise poliitikat viis toona jõuliselt ja järeleandmatult läbi president Boriss Jeltsin, kellele tänulikud poolehoidjad paigaldasid musta esmaspäeva 15. aastapäevaga ligilähedaselt kokku langevalt 21. augustil 2013 Tallinna vanalinna mälestustahvli.