Laenuandja: tarbimislaenuga satuvad inkassosse enim lõunaeestlased

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raha
Raha Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Kiir- või tarbimislaenu võtmine viib kõige sagedamini inkassosse või kohtutäituri menetlusse Lõuna-Eesti laenuvõtjaid, selgus laenuandja BestCrediti suurest laenu-uuringust.

Lõuna-Eestis, nagu ka Eestis keskmiselt, püsib kümnest üheksa kiir- või tarbimislaenu või järelmaksuvõtjat maksetega laitmatult graafikus. «Kui inimesel tekivad tagasimaksega probleemid, siis enamasti lahenevad need kiiresti ja suuremate raskusteta,» rääkis BestCrediti juhataja August Käära.

Küll aga tõi ta siin erandina välja Lõuna-Eesti, kus igale laenumaksega hättajäänuist iga kolmas satub oma võlaga inkassosse, kohtusse või täitemenetlusse. Eestis keskmiselt jõuab kiir- või tarbimislaenu maksehäire tõttu inkassosse, kohtusse või täitemenetlusse vaid iga viies-kuues hättajäänu.

Viimase kolme aasta jooksul on kiir- või tarbimislaenu või järelmaksu võtnud iga viies eestimaalane. «Müüt, et väljapoole suurpanku jääv laenutoodete turg tähendab jultunud laenuandjaid ja vastutustundetut tarbimist, ei vasta enam aastaid tõele,» lausus Käära.

Tema sõnul läksid pärast vastutustundliku laenamise põhimõtete vastuvõtmist aferistid sellest ärist mujale õnne otsima, ja laenu võetakse väga läbimõeldult ning kasutatakse vastutustundlikult.

Enim kasutati kiir- või tarbimislaenu ootamatute kulutuste katmiseks, suurte, kuid vältimatute ostude tegemiseks ja kodu remontimiseks. «Selliseid kulutusi, mida alternatiivsete laenutoodetega seostatakse - pidutsemine, meelelahutus, aga ka teiste laenude uuega kinnimaksmine - tehakse väga minimaalselt, nende osakaal jääb mõne protsendi juurde,» märkis laenuandja.

Käära sõnul eelistavad inimesed alternatiivseid laenutooteid eeskätt kiiruse ja lihtsa asjaajamise pärast, aga kodu remontimisel sageli ka põhjusel et väikelinnakorteri tagatisel pangad inimestele laenu ei anna.

Lõuna-Eestis võttis 48 protsenti laenuvõtjaist kiir- või tarbimislaenu või järelmaksu alternatiivsest laenuettevõttest ehk mujalt kui pangast.

BestCrediti laenukäitumise uuring analüüsis 1000 eestimaalase laenukäitumist, sealhulgas mujalt kui pangast võetud laenude kasutamist. Lõuna-Eesti maakondadeks loetakse uuringus Võru, Põlva, Valga, Jõgeva ja Tartu maakonnad.

BestCredit pakub laenutooteid ettevõtetele ja eraisikutele alates 2012. aastast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles