Sõidujagajad sõidavad seadusest üle

Armas Riives
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taksod ja äpid
Taksod ja äpid Foto: P M

Paljudel äpitaksodel pole seaduses nõutud sõidukikaarti, mistõttu saavad need autod sõita hariliku liikluskindlustusega. Takso kindlustamine oleks neli korda kallim, sest taksod satuvad keskmiselt 4,2 korda, sõidujagajad aga koguni viis korda sagedamini liiklusõnnetusse.

Takso sõitmiseks on uue ühistranspordiseaduse järgi vaja kolme luba: taksoveoluba, teenindajakaarti ja sõidukikaarti. Sõidujagajatele on sõidukikaardita sõitmine esmaspilgul küll rahaliselt kasulikum, ent juht võtab nii suure riski, sest kindlustusandjal on õigus keelduda avarii teinud auto eest hüvitist maksta, kui see oli kindlustatud sõiduautona, aga tegelikult sõitis taksot. Õnnetuse sattunud taksokindlustuseta ja sõidukikaardita sõidujagaja põhjustatud kahju hüvitab kannatanule liikluskindlustuse fond, kuid nõuab raha sõidujagajalt sisse.

Samas on sõidujagajad liikluses teistest liiklejatest ohtlikumad. ERGO kindlustuse riskijuhi Kaido Naaritsa sõnul teevad kindlustusstatistika põhjal taksojuhid keskmiselt 4,2 ning sõidujagajad pea viis korda rohkem liiklusõnnetusi. «Võimalik, et vahe tuleb nutirakenduse pingsast jälgimisest, vähemast piirkonna tundmisest ja sõidukogemusest,» pakkus Naarits.

Statistika järgi on sõidujagaja niisiis isegi suurem liiklusoht kui professionaalne taksojuht. Seetõttu on eriti oluline, et just sõidujagajatel oleks kindlustuskaitse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles