Uute euroala kriisimeetmete paketi tint pole veel kuivama hakanud, kuid Angela Merkeli parteil on juba koos põhjalikud plaanid Euroopa Liidu ja ühisrahabloki tihedamaks integreerimiseks.
Merkel tahab EMFi, Euroopa presidentide otsevalimisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristlike demokraatide (CDU) juhatuses eile õhtul kinnitatud kava näeb ette Euroopa Valuutafondi (EMF) loomise ning Brüsseli presidentide otsevalimised.
Põlastades partei kriitikute nõudeid kaitsta raevukamalt Saksamaa riiklikke huve, on Merkel täis otsustavust tõsta CDU euroopalikku profiili. Novembris toimuval erakonna aastakoosolekul kavatseb ta veenda lihtliikmeid, et Euroopa integratsioon on ühisraha ülalhoidmiseks ülivajalik.
Kuigi parteis on muljetavaldav hulk mässulisi, on euroopameelne enamus eilse otsuse valguses enam kui võidukas.
Küllap tekitavad Saksa soovid paksu pahameelt teistes ELi liikmesriikides nagu Prantsusmaal ja Suurbritannias, mis on poliitiliselt närvilised radikaalsete, Lissaboni leppe kohendamist eeldavate muutuste suhtes.
Lissaboni leppe remonti nõuaksid aga mitmed sakslaste ettepanekud: automaatsed sanktsioonid ranget eelarvedistsipliini eiravatele euroala maadele ning Euroopa Kohtu poolt jõustatavate reeglite kehtestamine.
Küll aga tehakse CDU otsuses järeleandmisi parteilastele, kes on mures väljavaate pärast, et Saksamaast võib saada laekur «ülekandeliidus», mis garanteerib teiste liikmesriikide võlad. Partei hülgab ühiste eurovõlakirjade idee, kuna pillavatele ja võlgu elavatele maadele eelarvedistsipliini kehtestamiseks puuduvad meetmed. Ühtlasi kutsub partei üles rakendama eelarvetasakaalu tagavaid «võlapidureid», mida kõik euroalas «Saksa mudeli järgi» vajutama hakkaksid.
Otsus, mida novembrikuisel konverentsil Leipzigis veel kõpitseda saab, õigustab Euroopa Keskpanga poolseid Itaalia ja Hispaania võlakirjade oste euro stabiliseerimiseks – mida mida Bundesbank teravalt kritiseeris. Kuid partei rõhutab, et sellist asja tohib teha vaid «viimases hädas».
Mõned eurofiilide radikaalsemad ettepanekud – nagu näiteks üleskutse ühendada kahe ELi presidendi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Ülemkogu presidendi ametid – lükkas CDU juhtkond siiski tagasi.
Mõjukate parteiliikmete sõnutsi suurendaks Euroopa Komisjoni presidendi otsevalimine oluliselt antud ametiisiku poliitilist võimu ja meelevalda.
Berliin loodab panna ELi lepete muudatuste debati detsembriks täie vungiga käima. Välisminister Guido Westerwelle on kutsunud Euroopat üles pidama tuleval aastal maha kongressi, kus kehtestataks leppe muutmiseks 12 kuu pikkune tähtaeg.
Nii Westerwelle kui Merkel lubavad, et kui nad ei suuda partnereid täielike leppemuudatuste vajalikkuses veenda, liigub Saksamaa üksinda edasi ja üritab saavutada tihedamat eelarvelist integratsiooni valitsustevaheliste lepete kaudu euroalas.
Copyright The Financial Times Limited 2011.