iDeal kampaania

Kalastajad: Linnamäe pais tuleb lammutada rannakalanduse kaitseks

Linnamäe hüdroelektrijaam.

FOTO: Joosep Georg

Eesti Kalastajate Seltsi juhi Erki Tammelehe sõnul tuleb Linnamäe pais Jägala jõel lammutada, sest ka rannakalandus, mida paisu lammutamine arendaks, on pärandkultuuri ja ajaloo osa.

«Ka rannakalandus kuulub meie pärandkultuuri ja ajalukku. Kala on Jõelähtme kandi rannas püütud tuhandeid aastaid enne seda, kui Jägala jõele üks riigi elektritootmise seisukohast vähem kui tähtsusetu elektrijaam püsti pandi,» ütles Tammeleht pressiteate vahendusel.

Jägala jõgi kuulub Eesti põhjaranniku suurima potentsiaaliga lõhejõgede hulka ning Tammelehe sõnul võimaldaks Linnamäe paisu lammutamine lasta merre igal aastal laskuda ligi 10 000 noorel lõhekalal, mis võimaldaks omakorda tõsta Eesti kaluritele eraldatud Soome lahe lõhepüügi kvoot kahekordseks.

Tammeleht peab alusetuks Jõelähtme vallavalitsuse katset seostada Linnamäe paisu nahkhiirte kaitsmisega. «Hiljutine nahkhiirte uuring, millele Umboja [Jõelähtme vallavanem] toetub, ei käsitle üldse Linnamäe paisu ümbrust. Uuring keskendus Koeralooga silla ja Jõelähtme suubumisala ümbrusele ning Ülgase koobastele. Need kõik asuvad Linnamäe paisust linnulennult umbes kilomeetri kaugusel.»

«Nahkhiirte osas on keskkonnaministeerium omalt poolt tellinud eksperthinnangu ning selle tulemused on risti vastupidised, nimelt märkis ministeerium, et eksperthinnangust lähtuvalt ei sõltu nahkhiirte populatsiooni suurus sellest, kas hoiualale jääb Linnamäe paisjärv praegustes mõõtmetes või taastatakse sealne looduslik jõesäng. Nahkhiirte arvukus võib loodusliku veekogu taastamisel isegi suureneda, sest looduslikud veekogud pakuvad putukatele mitmekesisemaid elupaiku,» märkis Tammeleht.

Eesti Energia müüs novembri alguses Linnamäe hüdroelektrijaama ainsa pakkumuse esitanud pakkujale Wooluvabrik OÜ.

Linnamäe hüdroelektrijaama haldamisega seni tegelenud Enefit Taastuvenergia juhatuse liikme Innar Kaasiku sõnul oli enampakkumine ja müümine muutunud seadusandluse ja regulatsioonide tõttu möödapääsmatuks.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lambi hinnangul ei ole Jägala jõel elektritootmisega jätkamine võimalik ja jõel tuleb taastada kaladele ligipääs kudealadele ning paisjärve kõrvale või asemele tuleks taastada loodusilmeline kärestikuline jõgi.

«Paisutamiseks ja elektri tootmiseks väljastatud vee erikasutusluba kehtib 2017. aasta lõpuni. Kalade läbipääsu tagamine lõhejõgede paisudel on hüdroelektrijaamade operaatorite ja paisu omanike seadusest tulenev kohustus ning senisel viisil ja praegu kasutusel oleva tehnoloogiaga elektritootmist jätkata ei saa,» ütles Lamp augustis.

Kuigi keskkonnaamet jättis eelmise aasta lõpus Linnamäe hüdroelektrijaama vee-erikasutusloa pikendamata, kohustades omanikku paisutus likvideerida, siis Wooluvabrik OÜ vaidlustas otsuse Tallinna halduskohtus, mis andis ettevõttele õiguse vee erikasutusluba järgmise aasta 15. veebruarini pikendada, mille jooksul võib ettevõte ka jätkata jaamas elektri tootmisega.

Jägala jõel asuv Linnamäe hüdroelektrijaam on Eesti üks suurimaid hüdroelektrijaamasid. Hüdroelektrijaama ehitamist alustati 1922. aastal ning elektrijaam alustas tootmist 1924. aastal. Hüdroelektrijaama hoone purustati Teise maailmasõja ajal, kuid pais säilis.

Eesti Energia rekonstrueeris hüdroelektrijaama 2002. aastal, mil jaamas käivitus taas elektri tootmine. Hüdroelektrijaama võimsus on 1,15 megavatti ning viimastel aastatel on see tootnud ligikaudu 5000 megavatt-tundi elektrit aastas.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles