Üle-euroopalisest töötingimuste uuringust selgus, et kui tööl peavad taluma ähvardamist ja alandavat käitumist 5,6 protsenti Eesti meestest, siis naisted puutuvad sellise probleemiga kokku veidi enam – 7,4 protsenti.
Naised peavad meestest veidi enam taluma tööl alandusi ja sõimamist
25. oktoober 2011, 15:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötervishoiupäeva konverentsil uuringu tulemusi esitlenud sotsiaalministeeriumi EU-OSHA koordinatsioonikeskuse juht Tiit Kaadu selgitas, et viimase kuu aja jooksul oli tööl sõimata saanud 15, 8 protsenti Eesti töötajaist, sealhulgas naistest 17,3 protsenti.
Võrdlusena pidid Euroopas keskmiselt sellist situatsiooni kogema 11 protsenti töötajaist (naistest 10,7). «Kui see kedagi lohutab, siis me oleme Soomega täpselt sama pulga peal,» ütles Kaadu.
Võrreldes viie aasta taguse ajaga on tööalane diskrimineerimine Eestis vähenenud, ehk et kui 2005. aastal pidi seda üle elama 7,1 protsenti Eesti töötajaist, siis 2010. aastal oli sama näitaja 4,9 protsenti.
Töökiusamine ja ahistamine
«Mis aga puudutab töökiusamist ja ahistamist, siis tendents on Eesti puhul suhteliselt hea,» nentis Kaadu. Kui uuringule vastas vaid 1,6 protsenti Eesti töötajaist, et neid on tööalaselt kiusatud või ahistatud, siis Euroopa Liidu keskmine näitaja on 4,1 protsenti. Samas jällegi Prantsusmaal vastas töökiusamise küsimusele jaatavalt 9,5 protsenti inimestest.
Sotsiaalministeeriumi spetsialist aga küsis, et kuivõrd tegelikult meie inimesed üldse tajuvad ja teadvustavad endale, et neid tööl kiusatakse? «Ja ma kaldun arvama, et näiteks Prantsusmaa inimesed saavad sellest paremini aru. Samas, kui inimene ei teadvusta, et teda tööl kiustatakse ja ahistatakse, siis puuduvad ka konkreetsed psühhosotsiaalsed faktorid, ja negatiivne mõju ei pääse löögile. Mingis mõttes on see kahe otsaga asi,» lisas ta.
Vihaste klientide teenindamisega puutub tööl kokku kaheksa protsenti Eestlastest, kõige vähem on sellega probleem Põhjamaades, näiteks Taanis oli too näitava vaid 0,9.
Töötingimuste uuring viidi läbi 34s Euroopa riigis, Eestis küsitleti 1000 15-aastast ja vanemat Eestis elutsevat ja töötavat inimest. Tegemist on küsitlusuuringuga ja töötajate hinnangutega oma tööle, et kuidas inimene subjektiivselt hindab oma töötingimusi.