Maanteeamet: Eesti tugi- ja kõrvalmaanteede vanus jätab soovida
25. oktoober 2011, 13:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti hinnangul võib Eesti põhimaanteede olukorraga laias laastus rahule jääda, küll aga jätab soovida tugi- ja kõrvalmaanteede keskmine vanus.
Maanteeamet tutvustas täna riigi käesoleva ja tuleva aasta tee-ehitusprojekte, millest selgub, et tänavu rahastatakse riigimaanteid kokku 251,8 miljoni euro eest, tuleval aastal aga 265,5 miljoni euro eest.
Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko selgita samas, et kui põhimaanteede konditsiooniga võib hetkel laias laastus rahule jääda, ei saa sama öelda tugi- ja kõrvalmaanteede kohta.
Nimelt suudab riik praeguse rahastamise juures hoida põhimaanteid enam-vähem samas konditsioonis ning põhimaanteede keskmiseks vanuseks on täna 10-12 aastat.
Tugi- ja kõrvalmaanteede keskmine vanus on aga normaalsest tasemest kõrgem. Nii on Eesti kõrvalmaanteede keskmiseks vanuseks hetkel üle 20 aasta (normaalne oleks 15 aastat) ning tugimaanteede keskmiseks vanuseks ca 25 aastat (normaalne oleks jällegi umbes 15 aastat).
Tsäkko sõnul on põhimaanteede olukord võrreldes kahe viimati nimetatuga parem seetõttu, et põhiteede ehitusse ja remonti on riigil võimalik suunata välisabi.
«Tugimaanteedel me välisabi paraku kasutada ei saa – sinna läheb riigiraha,» nentis Tsäkko.
Tema sõnul on seetõttu kõrval- ja tugimaanteed meil täna pisut alarahastatud - riik suudab neid hoida küll enam-vähem sama kvaliteediga, kuid parandada mitte. Siiski avaldas Maanteeameti juht lootust, et aastatel 2013-2014 olukord selles vallas paraneb.