Rahandusministeerium: migratsioonipoliitika tuleb ümber vaadata (7)
14. august 2018, 15:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul võib tööjõupuudusele pakkuda ajutist leevendust välistööjõu suurem riiki lubamine, kuid suuremaks muutuseks on vaja kogu migratsioonipoliitika ümber vaadata.
"Madala tööpuuduse ning väheneva tööealise rahvastiku tingimustes on ettevõtetel üha raskem leida uusi töökäsi. Arvestades, et tööjõus osalemine on juba ajaloolisel kõrgtasemel ning see ei ole aastatagusega võrreldes suurenenud, võib see arenguperiood, kui toodangu mahtu sai suurendada täiendavate töötajate abil, olla läbi saamas. Ajutiselt võib tööjõupuudusele leevendust pakkuda välistööjõu suurem riiki lubamine, kuid olulise leevenduse saamine eeldab senise migratsioonipoliitika ümbervaatamist," ütles Lõhmuste pressiteate vahendusel kommentaariks ajalooliselt kõrge tööjõus osalemise statistikale.
"Eelmisel aastal kiirenenud majanduskasv ja ehitussektori jõuline areng on suurendanud vajadust tööjõu järele, mis avaldus ka hõivatute arvu suurenemises 2 protsendi võrra. Sarnast arengut kinnitavad ka Maksuameti maksulaekumiste andmed, mille kohaselt suurenes hõivatute arv 1,8 protsendi võrra, kasvu panustasid enim ehituse, info ja side ning haldus- ja abitegevuse tegevusalad. Suurim töötajate arvu langus oli avalikus halduses, kus töökohtade arv väheneb riigi efektiivsemaks muutmise ja kohalike omavalitsuste reformi tõttu," lisas Lõhmuste.
Lõhmuste sõnul viitavad majanduse kindlustunde indikaatorid tööjõupuuduse probleemi jätkumisele ning seda eriti ehituses, kuid ka tööstuses ja teeninduses. "Samas aeglustuv majanduskasv ning Töötukassa andmetel viimases paaris kvartalis langenud vabade töökohtade arv annavad alust arvata, et hõive kasv võib lähemates kvartalites pidurduda," märkis ta.
Töötuse määr langes mullu teise kvartaliga võrreldes 1,9 protsendipunkti viimase kümne aasta madalaimale tasemele, 5,1 protsendile – töötuid oli teises kvartalis hinnanguliselt 35 800 ehk 13 200 võrra vähem kui mullu samal perioodil. Tööhõive määr oli 68,2 protsenti ja tööjõus osalemise määr 71,9 protsenti, teatas statistikaamet.
Kuigi töötute üldarv vähenes jõudsalt, siis väga pikaajaliste töötute arv mõnevõrra suurenes. Vähemalt 24 kuud tööd otsinuid oli 7600. Heitunute ehk nende arv, kes on kaotanud lootuse tööd leida, püsis muutumatu ehk 5000 inimesel. Eestlaste töötuse määr oli 4,3 protsenti ja mitte-eestlastel 6,7 protsenti.