Töötajate kuldaeg on käes: töötus on kümne aasta madalaim ja palgasurve püsib Lisatud graafik

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Töötukassa Lääne-Virumaa osakond.

FOTO: Arvet Mägi

Tööotsijatel on käes tõeliselt head ajad, sest ettevõtted otsivad töötajaid tikutulega taga ning tööjõunappus hakkab juba paljude ettevõtete igapäevatööd mõjutama.

Töötuse määr oli selle aasta teises kvartalis 5,1 protsenti, tööhõive määr 68,2 protsenti ja tööjõus osalemise määr 71,9 protsenti, teatas täna hommikul statistikaamet. Töötuse määr oli viimase 10 aasta madalaim.

Töötuid oli 2018. aasta teises kvartalis hinnanguliselt 35 800 ja töötuse määr oli 5,1 protsenti, mis on viimase kümne aasta madalaim näitaja. Võrreldes 2017. aasta teise kvartaliga, mil töötute arv oli suhteliselt suur, oli nüüd töötuid 13 200 võrra vähem ja töötuse määr 1,9 protsendipunkti väiksem.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik ütles, et hõivatute arv kerkis teises kvartalis märkimisväärselt, 13 000 inimese võrra aastatagusega võrreldes. „Suurenes vaid osa-ajaga töötajate arv, seda nii teeninduses kui ka tööstuses. Maksu- ja Tolliameti andmetel suurenes hõive kõige enam ehituses,“ märkis Elmik.

Paljude aastate madalaim töötuse määr tähendab ettevõtete jaoks suurt tööjõupuudust.  Elmiku sõnul oli  tööjõupuudus juulis äritegevust takistav peamine tegur kolmandiku tööstus- ja teenindus- ning 60% ehitusettevõtete hulgas. „Need numbrid on sarnased eelmise majandusbuumi tasemega. Samas tööjõudu kui ressurssi on meil oluliselt vähem kui toona: tööealisi on praegu umbes 70 000 inimese võrra vähem kui aastatel 2006-2007,“ märkis Elmik.

Elmiku sõnul tunnevad töötajad ennast tööturul järjest kindlamalt. Täitmata ametikohtade arv on tõusuteel ja  töötaja algatusel töölt lahkunute hulk suureneb. „Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks. Maksu- ja Tolliameti andmetel jätkus teises kvartalis kiire palgatõus – keskmine deklareeritud töötasu tõusis aastaga ligi kuus protsenti,“ ütles Elmik.

Elmiku hinnangul peaks aasta teisel poolel hõive kasv jätkuma. „Ettevõtjad plaanivad Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi järgmistel kuudel töötajate arvu suurendada. Kuigi nõudlus tööjõu järele kasvab, on selle pakkumine piiratud,“ rääkis Swedbanki ökonomist. „Seetõttu ootame vabade ametikohtade arvu kasvu ja tööturult eemal olevate inimeste arvu kahanemist.“

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul piiras tööjõu tööjõu nappus tootmise laiendamist järjest suuremal osal tööandjatest, sealjuures näitab optimism edasise hõive kasvu suhtes raugemise märke. Ta lisas, et ka vabade töökohtade statistika näitas aasta esimeses kvartalis väikest vakantsimäära kahanemist. "Väiksem hulk vabu töökohti võib viidata sellele, et ettevõtetel on raske oma palgapakkumises kõrgeks kasvanud tasemega sammu pidada," nentis Soosaar.

Soosaare sõnul kasvab kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel töötavate hõivatute osakaal. Sellesse on andnud tubli panuse tippspetsialistide arvu suurenemine info ja side ning äri- ja halduse vallas. "Viimase aasta jooksul on ka töötukassa poolt vahendatavate töökuulutuste seas kiiremini kasvanud kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate tööpakkumiste arv. Euroopa Liidu riikide andmete põhjal saab öelda, et nn valgekraede osakaal hõives on positiivselt seotud riigi elatustasemega," ütles Eesti Panga ökonomist.

Kuigi töötute üldarv vähenes jõudsalt, siis väga pikaajaliste töötute arv mõnevõrra suurenes. Vähemalt 24 kuud tööd otsinuid oli 7600. Heitunute ehk nende arv, kes on kaotanud lootuse tööd leida, püsis muutumatu (5000). Eestlaste töötuse määr oli 4,3 protsenti ja mitte-eestlastel 6,7 protsenti.

Hõivatuid oli 2018. aasta teises kvartalis 666 600 ja tööhõive määr oli 68,2 protsenti, mis on 1,3 protsendipunkti suurem kui aasta tagasi samas kvartalis. Aastataguse ajaga võrreldes oli hõivatuid 13 100 rohkem, seda peamiselt osalise tööajaga hõivatute lisandumise tõttu.

Osaajaga töötajaid oli hõivatutest 12,5 protsenti ja täisajaga töötajaid 87,5 protsenti. Vaeghõivatuid (osaajaga töötajaid, kes soovisid rohkem töötada) oli 8000. Palgatöötajate arv suurenes 7700 võrra ja üksikettevõtjate arv 5000 võrra. Tööturul aktiivseimas ehk 25–54-aastaste vanuserühmas oli tööga hõivatud 90,2 protsenti meestest ja 77,9 protsenti naistest.

Mitteaktiivseid (ei saa või ei soovi töötada) oli 274 400. Tööturult jäädi eemale endiselt peamiselt pensioniea (90 400), õpingute (64 200) ja haiguse või vigastuse (58 200) tõttu. Haiguse või vigastuse tõttu oli mitteaktiivseid natuke rohkem kui aasta tagasi, pensioniea või õpingute tõttu mitteaktiivsete arv püsis samal tasemel.

Tööjõus osalemise määr (kui suur osa tööealistest olid hõivatud või otsisid tööd) oli 71,9 protsenti, mis on vaid 0,1 protsendipunkti madalam kui aasta varem, mil oli viimase 20 aasta kõrgeim näitaja. Pea sama majandusliku aktiivsuse juures on olukord tööturul aastaga siiski mõneti muutunud, vähenenud on tööotsijate arv ja suurenenud tööga hõivatute arv.

Majanduslikult aktiivseim elanikkond oli ootuspäraselt Põhja-Eestis. Tööealistest oli seal tööks võimelisi ja samal ajal ka tööst huvitatuid 77,1 protsenti, seejuures hõivatuid oli 74,6 protsenti ja töötuse määr oli 3,2 protsenti.

Tagasi üles