Kuidas suurendada turvakapitali?

Swedbank Life Insurance äriarenduse juht Mihkel Mandre.

FOTO: swedbank

Mitmed viimasel ajal avaldatud uuringud on näidanud, et väga paljudel ületavad täna kohustused olemasolevaid varasid ning vaid vähem kui veerand omab vähemalt kuue kuu jagu sissetulekute sääste. Need numbrid näitavad selgelt, et turvakapital, mis võiks igal perel ootamatuteks olukordadeks olemas olla, on piisaval määral olemas siiani kahjuks vaid väga vähestel. Kuigi esmapilgul tunduvad võimalused turvakapitali suurendamiseks piiratud, ei pruugi see siiski nii olla, kirjutab Swedbank Life Insurance äriarenduse juht Mihkel Mandre.

Kui lähtuda arenenud riikide praktikast ja arvestada, et igal inimesel võiks olla vähemalt ühe aasta sissetuleku suurune turvakapital oma pere kindlustunde ja kaitse tagamiseks, on Eesti elanikel veel pikk tee käia – meil ületavad elanike kohustused varasid ligi kahekordselt. Kokku moodustab turvakapitali puudujääk Eestis täna ligi 6 miljardit eurot, mis teeb iga tööealise inimese kohta keskmiselt 8700 eurot.

Turvakapital koosneb varadest ja vahenditest, mis aitavad perel toime tulla, kui pere ühe toitjaga peaks midagi juhtuma. Seetõttu peaks turvakapitali suurendamiseks esimese sammuna kriitiliselt otsa vaatama enda kohustustele ja varadele. Tihtipeale ei ole arusaam kohustustest ja varadest päris õige – kipume hindama oma varasid tegelikust suuremateks, kohustusi seevastu madalamateks. Nii näiteks rändavad varade hulka automaatselt laenu peale ostetud kinnisvara, kohustusteks loeme vaid liisingud ja tarbimislaenud ehk kohustused finantsasutuste ees.

Tihti jäävad ekslikult täielikult välja kohustused pere ees, sh kohustus abikaasa ja lapsevanemana tagada oma lähedaste heaolu ka olukorras, kus meie ise enam nende eest hoolitseda ei saa. Siia peaks lugema ka igapäevased elamiskulud ja elukorralduse muutumisega seotud võimalikud täiendavad kulutused. Varadena peaks arvesse võtma vaid need vahendid, mida pere saab kohustuste katmiseks kasutada. Seetõttu ei saa turvakapitali arvestuses varana käsitleda kodu – seda vajab pere ju ka edaspidi.

Miks turvakapitali puudujääk üldse probleem on?

Paljudele on tahtmatult (mõnel kurvemal juhul ka teadlikult) omane mõtteviis, millega elatakse vaid tänases päevas. Seda kinnitavad ka rohked uuringud, mille järgi on eestlaste valmisolek oma tulevikku kindlustada teoreetiliselt küll olemas, kuid selle heaks on tihtipeale tehtud kas vähe või üldse mitte midagi. Reeglina me ju ei taha väga mõelda sellele, mis saab siis, kui meid enam ühel heal päeval ei ole oma lähedastele tuge pakkumas.

Samas näitab statistika, et suur osa inimestest, kellel on täna neist majanduslikult kas osaliselt või täielikult sõltuvaid ülalpeetavaid (nt abikaasa, lapsed, vanemad) peaksid enda turvajäägi puudujäägile tõsiselt otsa vaatama. Kahjuks ei ole harvad juhused, kus läbi ootamatu haiguse või õnnetusjuhtumi perekond ilma ühe ülalpidajata jääb. Kurbi näiteid on Eesti statistikas paraku ammendamatult. 

Kuidas turvakapitali suurendada?

Vastutust lähedaste ees ei saa vähendada, samuti saavad vähesed lubada endale laenudega seotud kohustuste kiiret vähendamist. Seega peaksime otsima lahendusi puudujäägi vähendamiseks pigem varade ja kindlustatuse kasvatamise kaudu. Kuigi paljudele on tõsine ja põhjendatud argument sissetulekute vähesus igasuguse rahalise varu tagamiseks, ei eelda varade ja kohustuste tasakaalu saavutamine vaid säästmist. Paljudel puhkudel alahinnatakse teisi alternatiivseid finantsvõimalusi, tihtipeale tehakse seda teadmatusest.

Säästmine on igal juhul vajalik, sh erinevate olmeliste ootamatuste vastu, kuid kui kõrvutada vajalikku säästude taset oma laenude või aastapalgaga, osutub selle kättesaamine enamikule nähtava aja jooksul võimatuks.

Turvakapitali puudujäägi vähendamiseks on üheks kõige kättesaadavamaks lahenduseks elukindlustus, mille abil saab koheselt ja suhteliselt madalate kuludega katta suuri summasid. Näiteks, kui panna igas kuus kõrvale kümme eurot, kulub inimesel 10 000 euro kogumiseks 83 aastat. Sama raha eest kuus tuleks maksta ka lepingu eest, mis tagaks aga elukindlustuskaitse summas 10 000 eurot alates esimesest päevast.

Väga oluline on siiski mõista säästmise ja elukindlustuse olemuslikku vahet. Säästmise kaudu on võimalik hoida oma turvakapital kõikvõimalikeks juhtumiteks ja väljaminekuteks, samas kui elukindlustus saab turvakapitali pakkuda eelkõige kõige suuremate ootamatuste korral. Mõistlik on neid lahendusi ka kombineerida, luues endale väike puhver säästude abil ning maandada suuremad riskid elukindlustuse kaudu.

Turvakapitali puudujäägi vähendamine on pikk protsess, mis võtab kindlasti aastaid ja isegi aastakümneid. Seetõttu tasub selle juures mõelda kõikidele lahendustele, mis aitavad säästmise ja kindlustatuse taset ühiskonnas täiendavalt tõsta.

Tagasi üles