Üha vähem noori võtab õppelaenu
13. august 2018, 11:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/08/13/11194336t1h0c77.jpg)
Haridus- ja Teadusministreeriumi andmete kohaselt võttis 2008/2009. õppeaastal õppelaenu 38 protsenti õppelaenuõiguslikest õppuritest. 2016/2017 õppeaastaks oli see osakaal langenud kuuele protsendile ehk õppelaenu võttis vaid 3059 õppurit 51 696-st.
Õppelaenu võtjate osakaal õppelaenuõiguslike tudengite hulgast on vähenenud alates 2009. aastast, mil ei võetud enam vastu uusi taotlusi õppelaenu kustutamise kohta avaliku sektori töötajatelt ja alla 5-aastast last kasvatavatelt vanematelt.
SEB äriarenduse divisjoni müügijuhi Evelin Tammearu sõnul on nende poolt sõlmitud õppelaenu lepingute arv olnud viimastel aastatel langustrendis. «Lisaks eelpool toodule on õppelaenu võtjate osakaalu vähenemise põhjuseks kindlasti ka tasuta hariduse osakaalu ning üliõpilaste toetuspakettide (näiteks on lisanud vajaduspõhine õppetoetus ning mitmed stipendiumid) suurendamine,» selgitas Tammearu.
Samuti käib tema sõnul üha enam noori ülikooli kõrvalt tööl ning nende sissetulekud aasta-aastalt kasvavad. Seda kinnitab iga-aastane noorte uuring, mida SEB korraldab tööturule sisenevate 18- kuni 25-aastaste noorte seas neljandat aastat järjest ja millest võttis tänavu osa 512 noort. Uuringu kohaselt on ainult ühe aastaga kuus 500–800 eurot teenivate noorte osakaal kasvanud kümme protsenti, 800–1200 eurot teenivate noorte arv kasvas aga seitse protsenti. Tõusnud on ka töötavate, samuti õppivate ja töötavate noorte osakaal, kellest viimased on Tammearu sõnul kõige optimistlikumad oma tulevase sissetuleku suuruse osas.
Õppelaenu maksimumsumma on alates 2018/2019. õppeaastast 2000 eurot (eelnevalt 1920 eurot) ning enamik õppelaenu võtjaid võtavad laenu maksimaalses summas. «See trend ei ole viimastel aastatel muutunud,» sõnas SEB äriarenduse divisjoni müügijuht, lisades, et peamiselt kasutatakse seda elamiskulude katmiseks ning õppevahendite (peamiselt sülearvutite) soetamiseks.
«Meie statistika näitab, et õppelaenu võetakse iga aastaga aina vähem. Aastatega on lisandunud tasuta õppekohti ning ka inimeste majanduslik seis võimaldab sagedamini õpinguid ise finantseerida,» nõustus ka Swedbanki õppelaenude valdkonnajuht Triin Jalakas, kelle sõnul võetakse õppeaastat alustades pigem suuremas ja kevadsemestril väiksemas summas laenu.