Euroopa jõed, järved ja lennujaamad liidetakse ühtseks transpordivõrguks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon võttis täna vastu ettepaneku muuta Euroopa maanteede, raudteede, lennuväljade ja siseveeteede keerukas võrgustik ühendatud transpordivõrguks (TEN-T).
Uue põhivõrguga kõrvaldatakse liikluse kitsaskohad, kaasajastatakse taristut ja ühtlustatakse piiriüleseid vedusid nii reisijate kui ka ettevõtjate jaoks kõikjal Euroopa Liidus.
Tänu uuele võrgule paraneb eri transpordiliikide vaheline ühendus ning liiklemine muutub turvalisemaks, sujuvamaks ja kiiremaks.
Transpordivaldkonna eest vastutava Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase sõnul puuduvad täna väga olulised ühendusteed. «Euroopas kasutatakse seitset erinevat rööpmelaiust ning otseühendus raudteevõrguga on vaid 20 suuremal lennuväljal ja 35 suuremal sadamal. Ilma heade ühendusteedeta Euroopa siseturg lihtsalt ei toimi,» sõnas Kallas.
Uue poliitikaga plaanitakse rajada 2030. aastaks ühtse turu sisese transpordi alustalana toimiv põhitranspordivõrk, mis on senisest märksa väiksem.
Ka rahastamisel keskendutakse väiksemale arvule projektidele. Täna avaldatud rahastamisettepanekutega ajavahemikuks 2014–2020 keskendutakse Euroopa Liidus transpordi rahastamisel põhivõrgule.
Uut TEN-T põhivõrku hakkab toetama peamiselt liikmesriikide poolt rahastatav üldvõrk. Eesmärk on tagada, et 2050. aastaks saavutataks olukord, kus suuremal enamikul Euroopa inimestel ja ettevõtjatel kulub üldvõrgust põhivõrgu juurde jõudmiseks 30 minutit sõiduaega.
Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu eraldatakse 31,7 miljardit eurot, et stimuleerida liikmesriikide edasisi investeeringuid.
TEN-T võrgul on kaks tasandit: 2030. aastaks loodav põhivõrk ja 2050. aastaks valmiv üldvõrk. Üldvõrk katab kogu Euroopa Liidu ja tagab juurdepääsu kõikidele piirkondadele.