Korraldatud jäätmevedu uputab Eesti prügisse

Korraldatud jäätmeveo halvast toimimisest annavad tunnistust kortermajade prügikonteinerid, mis üha sagedamini üle ajavad. Prügikonteiner Kristiine linnaosas.

FOTO: Andres Reimer

  • Majavalitsejate hinnangul valitseb korraldatud jäätmeveos kaos.
  • Tallinna linnavalitsuse hinnangul õigustab praegune süsteem ennast hästi.
  • Ministeerium parandaks prügimajandust, kuid Euroopale antud lubadus segab.

Üle ääre ajavad prügikonteinerid ja vareste laiali tassitud rämps hakkab kortermajade juures tavapäraseks muutuma, sest valitsus ei suuda muuta ajale jalgu jäänud korraldatud jäätmeveo reegleid.

Enamik jäätmemajanduse osapooli tunnistab, et asjad on läinud halvaks, kuid prügiuputus võib sellest hoolimata järgnevatel aastatel muutuda üldiseks. Keskkonnaministeeriumi väitel saab jäätmekorraldust ajakohastama hakata alles mitme aasta pärast. Tallinna linnavalitsus, kus jäätmemajandust juhivad rohelised, kiidab praegust süsteemi.

«Korraldatud jäätmeveos valitseb põhjalik segadus,» ütles 1Partner haldusjuht Sulev Jaanus, kes haldab 15 korteriühistut ja viit kaubanduskeskust. «Üksnes odavaimale hinnale rajatud hangete puhul on tavaline, et võitja on teinud pakkumise sellise mõõduga konteineritele, mida majade juures lihtsalt ei ole.»

Võtad, mis on

Prügiveo andmine riigihankega mitmeks aastaks ühe ettevõtte kätte loob olukorra, et just jäätmefirma dikteerib veograafiku ning korteriühistul pole võimalust isegi läbi rääkida, kui hanke võitja teatab näiteks, et hakkab varasema kahe korra asemel prügi vedama üks kord nädalas. «Ühistul ei jää muud üle kui hakata prügimaja suuremaks ehitama, sest varem polnud vaja prügi nii suures koguses ladestada,» selgitas Jaanus.

Hankesüsteemi tõttu on teenus väga jäik, sest vedajad ei arvesta jäätmete tekkimise hooajalisust. Suvel, kui inimesed lähevad maale, tühjendatakse konteinereid samuti kui jõulude ajal, kui prahti tekib rohkem.

Samuti pole võimalik soovitud ajal konteinereid juurde tellida. «Öeldakse, et toovad lisakonteineri kuu aja pärast,» kurtis Jaanus. «Minule sobiks, kui saaksin valida jäätmevedaja, kes saab teenindada mulle sobival ajal.»

Eesti ühe juhtiva kinnisvarahaldaja ISSi kinnitusel tuleb praegune süsteem toime vaid kõige lihtsamate vedudega. Probleemid tekivad seal, kus on vaja tavapärasest mõni minut rohkem aega kulutada.

«Segaduste korral ei saa klient infot otse vedajalt, vaid Tallinna Jäätmekeskuselt, mis annab võimaluse info liikumise venimiseks ja moondumiseks. Puudub ka paindlikkus kiireks vigade paranduseks,» selgitas ISSi teenindusjuht Vahur Ilumets.

ISS Eesti teenindab Tallinnas ligi 150 kortermaja ja 4000 korterit.

Kliendivaenulik teenus

Fakti, et tosin aastat kehtinud jäätmeveoteenuse kord on ajale jalgu jäänud, tunnistavad ka jäätmevedajad. «Tulemus on kliendivaenulik – selles pole küsimustki,» tunnistas Eesti Keskkonnatreenused juht Argo Luude. «Kui sa tahad hanget võita, siis pead tegema võimalikult madala hinna, mis muudab teenuse paratamatult jäigaks, sest kasumi nimel pole võimalik paindlikkust lubada.»

Süsteemi võiks Luude sõnul ümber korraldada nii, et omavalitsus kogub infot jäätmevaldajatest, litsentseerib mitu usaldusväärset veofirmat ja kliendid saavad nende vahel ise valida. Hinna paneks sellisel juhul paika turg. «Seda ohtu, et hind hakkab hullult tõusma, tõenäoliselt pole, sest hinnad on tõusnud ka korraldatud jäätmeveoga,» väitis Luude.

Keskkonnaministeeriumis tunnistatakse, et üksnes omavalitsuste hangetel põhinev süsteem on ajale jalgu jäänud. Kuid olukorra muutmist takistavad veidrad bürokraatlikud komistuskivid.

«See, kuhu jäätmete teema praegu liigub, on tõepoolest muutunud murekohaks, sest süsteemi paindlikkus on väga madal,» tõdes keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma.

Praegu riigikogu menetluses oleva eelnõuga pannakse küll kokku jäätmeseadus ja pakendiseadus, kuid põhimõttelisi muudatusi ei tehta. «Euroopa eesistumise ajal võttis Eesti kohustuse harmoniseerida oma seadused kuue direktiiviga kahe aasta jooksul, mis takistab seadusemuudatustesse kohalikke teemasid lisada,» lausus Heinma.

Tallinna abilinnapea ja roheliste juhi Züleyxa Izmailova sõnul kõlab väide, et jäätmekäitlus käib silmaga nähtavalt alla, meelevaldsena. «Minu hinnangul õigustab korraldatud jäätmeveo süsteem ennast ja see sai ju sisse viidud kindlatele argumentidele tuginedes,» ütles Izmailova. «Nimelt on eri piirkondade probleemidel eri põhjused ja tagamaad. Ei saa väita, justkui oleksid kõik need probleemid tingitud omavalitsuskesksest mudelist.»

Paljud korteriühistud, kes praegu jäävad jäätmeveo vabaturule, soovivad Izmailova sõnul, et nende jäätmevedu hakkaks korraldama linn. «Näiteks Pirita linnaosas on viimastel aastatel vabaturul jäätmeveo hind mitu korda tõusnud ning paljud elanikud on väljendanud selle üle pahameelt ja soovivad, et jäätmevedu korraldaks linn,» rääkis Izmailova. «Tõrked on tekkinud mitte korraldatud jäätmeveo, vaid selle tõttu, et Eesti Keskkonnateenused ei ole suutnud omale autojuhte leida.»

Riigikogu keskkonnakomisjoni nägemuses on korraldatud olmejäätmete vedu omavalitsuste kohustus ja seda ei ole kavas muuta. «Olen endiselt seisukohal, et omavalitsuse avatud ja ausa hankega, kus osalejatel on võrdsed tingimused, saame elanikele parima tulemuse,» avaldas komisjoni esimees Rainer Vakra (SDE).

Kommentaar

Majavara Haldus haldusjuht Kaarel Koger
Kõik oli korras, kui teenus oli vaba, sest teenuse osutaja oli kliendi suhtes palju vastutulelikum.
Turule on jäänud peamiselt kaks tegijat: Eesti Keskonnateenused ja Ragn Sells, mis sisuliselt tähendab monopoolset olukorda, sest nende ettevõtete vahel sisulist vahet ei ole. Jäätmeveolepingud on hankesüsteemi tõttu paariks aastaks lukus, mistõttu ükski uus tegija turule siseneda ei saa.
Kliendid enam jäätmeveo päeva valida ei saa. Kui nurised, et graafik ei sobi, vastatakse, et võtku konteinereid juurde. See aga tähendab juba rajatud prügimajade ümberehitamist.
Lahendus oleks, kui jäätmete tekitamise üle peetaks elektrienergia tarbimisega sarnast andmeladu, mis tagab, et igaühel on leping ja ta peab maksma.
Majavara teenindab 40 korteriühistut kokku 2000 korteriga.

Loe ka neid

Tagasi üles