Ettevõtja ja analüütik EKRE majandusprogrammist: ideed Pätsi ja nõukogude ajast

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

EKRE juht Mart Helme.

FOTO: TAIRO LUTTER / EESTI MEEDIA/SCANPIX

IT-ettevõtja ja majandusanalüütik leidsid, et EKRE majandusprogramm vilistab Euroopa Liidu põhimõtetele, küll aga on seal ihalust Nõukogude Liidu ja sõjaeelse Eesti Vabariigi aegsete majanduspoliitikate järele. 

Möödunud nädalal selgus Postimehe ja BNSi poolt tellitud uuringust, et EKRE oli juulis populaarsem kui eales varem – neid toetas iga viies Eesti valimisealine kodanik ehk kokku 22 protsenti. Nii on nad Keskerakonna vaat et kinni püüdnud.

Kuna EKRE juhtivpoliitikud rõhutavad pidevalt, et nad ei ole vaid kahe teema (pagulased, seksuaalvähemused) erakond, vaid neil on terviklik kõikehõlmav programm, võttis Postimees selle ette ja palus majanduse osa kommenteerida kahel eksperdil, tarkvarafirma Helmese omanikul Jaan Pillesaarel ning president Kersti Kaljulaidi majandusnõunikul Heido Vitsuril.

Heido Vitsur ütles alustuseks, et EKRE majandusprogramm on ülejäänutega võrreldes kõige omanäolisem ja lubatud muutuste poolest ka kõige radikaalsem. Tema sõnul torkab enim silma see, et EKRE ei hooli eriti palju ELis kehtivatest põhimõtetest ja antud lubadustest, kui see nende vaadetega kokku ei lange. «See programm pole täies ulatuses just selle keskkonna jaoks, mille endale juba ammu valinud oleme.»

Kõige rohkem elevust tekitas Mart Helme juhitud erakonna idee luua riiklik krediidiasutus, Eesti Panga kontrolli all olev konservatiivne Eesti Panga Kommertspank, kus kliendid saavad raha hoida ja omavahel arveldada. Sellega loodab EKRE igal aastal kokku hoida kümneid miljoneid eurosid. Vitsur pidas seda erakonna kõige markantsemaks ideeks. «Nagu Eestis enne II Maailmasõda,» märkis ta.

Jaan Pillesaare sõnul on see mõte selgelt nõukogude ajast. «Esiteks on panga pidamine ka kulu, mitte ainult tulu. Isegi meie edukaim «uue põlvkonna pank» LHV oli kõigepealt kümmekond aastat kahjumis, enne kui kasumisse jõudis. Milline on tõenäosus, et riik oskab panka juhtida paremini kui LHV kogenud pankurid?» küsis ta.

Laiem oht on ettevõtja sõnul see, et riik siseneb niimoodi vabale turule ja rikub konkurentsi. Samas tark erakapital teab, et ta ei saa lõpmatult konkureerida riigi monopoliga. Tulemuseks on turult lahkumine. «Konkurents aga on ainus jõud, mis hoiab turul hinna mõistliku ja teenuse kvaliteetsena,» leidis mees.

Ei midagi uut päikese all

Vitsur arvas, et EKRE riigikapitalism ja soov ettevõtteid rahvuslikest huvidest lähtuvalt maksustada pole midagi uut. Lisaks sõjaeelse Eesti vabariigi majanduspoliitikale võis EKREl silme ees olla ka mitmete Kagu-Aasia «tiigrite» möödunud kümnendi poliitika, aga ka USA presidendi Donald Trumpi majanduspoliitika, sõnas ekspert.

EKRE majandusprogrammis sisaldub ka punkt, mis tahab väike-, pere- ja keskmise ettevõtluse soodustamiseks vähendada riigilõivu ja kehtestatud algkapitali suurust, samuti lihtsustada nende tegutsemisnõudeid. Vitsur ei usu, et EKREl õnnestuks sellega midagi kaalukat saavutada. «Nõuded ettevõtte loomiseks on meil niigi madalad ja mulle tundub, et barjääride edasine alandamine tuleb kasuks eelkõige mänguritele ja vastupidiselt lubatule hakkab häirima väike-ettevõtluse arengut,» arvas mees.

Jaan Pillesaarele torkas silma veel EKRE idee maksustada toiduained, lastekaubad, meditsiini- ja kultuurivaldkond väiksema käibemaksumääraga kui luksuskaubad. Ettevõtja ütles, et kui parteil on soov toetada vaesemaid valijaid, töötaks paremini tööjõumaksude langetamine madalamatel palgatasemetel.

«Seda oleks odavam administreerida ja efekt oleks laiapõhjalisem. Sest vaesem osa ühiskonnast vajab raha ka muuks kui toidukaupadeks ja kultuuriks. Rohkem raha kodaniku käes tähendab ka rohkem vabadust. Vabadus kui ideaal peaks EKRE-le ju südamelähedane olema,» ütles Pillesaar.

Vitsur leidis EKRE programmist ka punkti, mille rakendamist tasuks kaaluda. Programmis seisab: «Laenuraskustesse sattunud inimeste abistamiseks seadustame põhimõtte, mille kohaselt kinnisvaralaenu saanud inimesel kustub laen täielikult, kui ta loovutab laenu tagatiseks oleva kinnisvara laenuandjale.»

Vitsur oli nõus, et on olemas piir, kus üksikpere probleemist võib kriisi ajal saada ühiskonnaülene probleem ja seda piiri ignoreerida ei ole õige. «Vale toimimine võib siis rahvusele liiga kalliks minna. Kuid ilmselt universaalset ja lihtsat lahendust siin siiski ei ole,» lisas ta.

Olgu selgituseks öeldud, et EKRE praegune majandusprogramm on pärit aastast 2015. Erakonna kontorist öeldi Postimehele, et uus majandusprogramm valmib tänavu septembris. Kas nad kavatsevad praeguseid seisukohti kardinaalselt ümber vaadata, EKRE ei vastanud.

Järgnevalt toome välja 10 EKRE majandusprogrammis sisalduvat ideed:

1) Kõrgväärtusliku ja eestimaise eelistamine peab algama riigivõimu tasandilt. Eelistame riigihangetel Eesti firmasid, kui nad vastavad riigihanke tingimustele.

2) Väike-, pere- ja keskmise ettevõtluse soodustamiseks vähendame riigilõivu ja kehtestatud algkapitali suurust ning lihtsustame nende tegutsemisnõudeid.

3) Tõhustame oluliselt tarbijakaitset ja kvaliteedikontrolli, kaasa arvatud ehitusvaldkonnas.

4) Riigi, kõikide riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, nende allasutuste, pensionifondide jne rahalised vahendid peaksid olema hoiustatud riiklikus krediidiasutuses. Selleks tuleb luua Eesti Panga kontrolli all olev konservatiivne Eesti Panga Kommertspank, kes teostab ka klientidevahelised arveldused. Sellega hoitakse iga aasta kokku kümneid miljoneid eurosid, mida on võimalik suunata riiklikult olulistesse valdkondadesse. 

5) Pooldame süsteemi, milles toiduained, lastekaubad, meditsiini- ja kultuurivaldkond oleks väiksema käibemaksumääraga kui luksuskaubad.

6) Laenuraskustesse sattunud inimeste abistamiseks seadustame põhimõtte, mille kohaselt kinnisvaralaenu saanud inimesel kustub laen täielikult, kui ta loovutab laenu tagatiseks oleva kinnisvara laenuandjale.

7) Töötame välja ning rakendame ökoloogilise maksureformi, mille käigus maksustame täiendavalt taastumatute loodusvarade kasutamist, taastuvate loodusvarade ülekasutamist (liigne metsaraie) ja saastamist.

8) Taastame ettevõtete tulu õiglase maksustamise, võtame kontrolli alla ja maksustame Eestist väljaviidava kasumi ning paneme piiri väliskapitali omavolile eesti rahva heaolu arvelt.

9) Eesti põllumajandus peab rahuldama Eesti vajaduse kodumaise põhitoiduga. Konkurentsivõime tõstmiseks mõeldud investeeringutoetuste määramisel eelistame neid valdkondi, mis tulevikus on suutelised tootma riigi sisenõudlusest rohkem.

10) Soosime mahepõllumajandust. Keelustame geneetiliselt muundatud organismide ehk GMO kasvatamise ja sisseveo ning neid sisaldavate toiduainete ja loomasöötade impordi.

Allikas: EKRE programm

Tagasi üles