Millistel elualadel valitseb Eestis ametlikult suurim töötajate põud? Lisatud graafik!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ka kaubandus vaelveb Eestis suure töötajate puuduse all.

FOTO: Tomi Saluveer

Kui Postimees kirjutas eile, kuidas töötajate põud Eesti toidukohtades on jõudnud viimase piirini, siis ametliku statistika kohaselt on Eestis teravaim probleem töökäte leidmisega hoopis tööstuses, kaubanduses ja avalikus teenistuses. 

Värskeima, selle aasta esimese kvartali statistika kohaselt oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku ligi 10 600 vaba töökohta. Täitmata töökohtade arv on juba viimased viis kvartalit küündinud üle 10 000 piiri ja olnud enamvähem stabiilselt samal tasemel.

Kui vaadata, millised sektorid on Eestis suurimad tööandjad, siis praktiliselt iga kuues töötav eestlane on hõivatud töötlevas tööstuses (18 protsenti), iga seitsmes (15 protsenti) kaubanduses ja iga kümnes hariduses (kümme protsenti). Töötlev tööstus ja kaubandus on ka Eesti suurimad tööpakkujad, kus vabade ametikohtade arv on ka kõige suurem.

Kui töötlevas tööstuses oli selle aasta esimese kolme kuu peale kokku 1526 vaba töökohta, siis aasta tagasi küündis see lausa 1949ni. Kaubanduses oli selle aasta esimeses kvartalis täitmata töökohti 1785, samas kui aasta aega tagasi oli nende arv 1887.

Kuigi tavaliselt on kolmandana vabade töökohtade arv kõrge olnud ka haldus- ja abitegevustes –näiteks 2017. aasta esimese kvartalis oli see 1374 –, siis selle aasta alguses langes see 869 täitmata töökohani.

Küll aga on nüüd tõusnud vabade töökohtade arv avalikus halduses ja riigikaitses, mis selle aasta esimesel kolmel kuul küündis 1130ni, samal ajal kui möödunud aasta esimeses kvartalis oli see 978 vaba töökohta.

Majutus ja toitlustus jäi oma 694 vabade töökohaga 2017. aasta esimeses kvartalis alla veel haridusele – kus oli siis 943 vaba töökohta –, kuid oli eespool ehitusest, kus ametliku statistika kohaselt nappis 520 inimest. Selle aasta esimeseks kvartaliks aga mängiti need osakaalud ümber. Kui ehituses oli vabade töökohtade arv 785, siis majutuses ja toitlustuses langes see selle aasta alguseks 466 peale.

Kui vaadata, millistes sektorites on suhtarvuna suurim vajadus töökäte järele, siis kõrgeim vabade ametikohtade määr oli esimeses kvartalis avalikus halduses ja riigikaitses (2,9 protsenti) ning finants- ja kindlustustegevuses (2,8 protsenti). Madalaim oli see näitaja mäetööstuses (0,2 protsenti) ja kinnisvaraalases tegevuses (0,4 protsenti).

Kuigi suhtarvuna vaadates jääb majutuse ja toitlustuse ning teravaima tööjõupuuduse käes vaevlevate sektorite vahele veel mitu valdkonda – andes vabade töökohtade protsendiks selle aasta esimeses kvartalis 2,04 protsenti –, oli valdkond aasta varem ehk 2017. aasta esimese kvartalis muude teenindavate tegevuste ning haldus- ja abitegevuste järel kolmandale kohale (3,32 protsendiga).

Vaata lähemalt juuresolevalt graafikult!

 

Enamik vabadest ametikohtadest asusid aasta alguses jätkuvalt Harjumaal (70 protsenti), sh Tallinnas (60 protsenti). Järgnesid Tartu maakond (üheksa protsenti) ja Ida-Viru maakond (kuus protsenti). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Jõgeva (2,3 protsenti) ja Harju maakonnas (2,1 protsenti) ja ning madalaim Hiiu maakonnas (0,5 protsenti).

2018. aastast kasutab statistikaamet hõivatud ametikohtade arvu ja ka tööjõu liikumise hindamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid, seetõttu suurenes ametikohtade koguarv eelmise kvartaliga võrreldes kaheksa protsenti ja oli tänavu esimeses kvartalis 596 000.

Alates 2018. aastast on maakondlikud andmed avaldatud uue, kehtiva haldusjaotuse järgi. Ülevaate selle aasta teise kvartali ehk aprilli–juuni vabadest töökohtadest avaldab statistikaamet septembri alguses.

Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet neid andmeid kogub ja analüüsib.

Tagasi üles