Valitsuse majanduspoliitikaga on rahul vaid kaks ettevõtjat sajast

Eesti majanduses on ettevõtjate jaoks vähe rõõmustavat. Foto: RT/imago/Rene Traut

Tööandjate majandusspidomeetri näit langes 2018. aasta teises kvartalis 79 kilomeetrilt tunnis 78ni. Valitsuse majanduspoliitikaga on rahul vaid kaks protsenti, rahulolematud aga 48 protsenti ettevõtjatest.

Kuigi ettevõtjate negatiivseid hinnanguid valitsuse majanduspoliitikale oli teises kvartalis vähem ja valitsus piltlikult öeldes piduripedaali andis järele, vähenes teiselt poolt ettevõtjate optimism majanduse edenemise suhtes, teatas tööandjate liit. Konkreetsemalt hinnati esimesest kvartalist madalamalt müügimahtu (va ehitus), väljavaateid hinnatõusule ja töötajate juurdepalkamisele.

Kokkuvõttes nähakse siiski, et hinnad pigem tõusevad või jäävad samale tasemele kui langevad ja ka uute töötajate leidmiseks nähakse jätkuvalt vaeva. Suurimaks majandusarengu takistuseks peetaksegi oskustööliste puudust, vähest innovatsiooni ja rahvusvahelist konkurentsivõimet ning valitsuse majanduspoliitikat.

Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas neutraalsete hinnangute osakaal valitsuse majanduspoliitika suhtes 36,6 protsendilt 50 protsendile. Selle võrra vähenes negatiivsete hinnangute osakaal. Endiselt on 48 protsenti ettevõtjatest valitsuspoliitikaga rahulolematud ja vaid kaks protsenti rahul.

Neutraalsete hinnangute kasvu võis tingida mitmete negatiivse mõjuga otsuseid tasakaalustav energiamahukate tootmisettevõtete elektri- ja maagaasiaktsiisimäära vähendamine ning see, et uusi makse riigieelarvestrateegiaga ette ei nähtud. 

Järgmises kvartalis võib negatiivseid hinnanguid olla jälle rohkem, kuna valitsus on kooskõlastusringile saatnud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsuse, mis paneks tööandjale uue kohustuse maksta kindlustusmakseid juhuks, kui töötajaga peaks tööl olles juhtuma õnnetus.

Kui tööõnnetuskindlustus potentsiaalselt tõstaks tööjõukulusid, siis endiselt ei ole midagi tehtud tööjõupuuduse probleemi leevendamiseks, kuigi just see on hetkel tööandjate jaoks suurim probleem. Ka kauaoodatud energiamahukate ettevõtete elektri ja maagaasiaktsiisimäära vähendamisest ei piisa ettevõtjate hinnangul energiahinna konkurentsivõimeliseks muutmiseks naaberriikidega võrreldes.

Nimelt energiaintensiivsuse kriteerium on seatud väga kõrgele, mistõttu kvalifitseeruvad madalamatele aktsiisimääradele vaid üksikud ettevõtted. Elektriaktsiisi vähendamisest üksi ei piisaks ka seetõttu, et võrgutasude ja taastuvenergiatasude osaakaal elektrihinnas on isegi suurem.

Näiteks võrgutasud moodustavad elektrihinnast ca kolmandiku, elektriaktsiis vaid alla viie protsendi. Seega tuleks alandada energiaintensiivsuse kriteeriume nii juba vastu võetud elektriaktsiisi kui alles kooskõlastamisringil käinud maagaasi aktsiisivähendamise eelnõu puhul ning töötada ka võrgutasude ja taastuvenergiatasu vähendamise nimel, et energiahinnad oleksid suurtarbija jaoks naaberriikidega konkurentsivõimelised.

Praegu on isegi Soomes ja Rootsis energiaintensiivse tööstuse jaoks elektrihind märksa madalam. Maagaasi hind on äritarbijale madalam nt Lätis, Leedus ja Poolas.kümme protsenti ja import kaheksa protsenti.