Eesti kaubavahetus kasvab mühinal Täiendatud kell 12.31!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Uued sõiduautod

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta juunis võrreldes 2017. aasta juuniga 17 protsenti ja import 18 protsenti, teatab statistikaamet.

Kõige enam mõjutas kasvu mineraalsete toodete kaubavahetuse suurenemine. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes esimesel poolaastal kaupade eksport kümme protsenti ja import kaheksa protsenti.

Selle aasta juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk juunis oli 153 miljonit eurot, samal ajal kui 2017. aasta juunis 114 miljonit eurot.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2018. aasta juunis Soome (15 protsenti kogu kaupade ekspordist), Läti (11 protsenti) ja Rootsi (kümme protsenti). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (kütuselisandid, elektrienergia) ja transpordivahendeid (sõiduautod) ning Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid.

Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (52 miljonit eurot), Singapuri (42 miljonit eurot) ja Lätti (41 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse kasvas enim elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) ning Singapuri ja Lätti mineraalsete toodete väljavedu. Enim kahanes eksport Hollandisse (22 miljonit eurot).

Kaupadest eksporditi juunis kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid (mõlema osatähtsus oli 16 protsenti kogu kaupade ekspordist) ning puitu ja puittooteid (11 protsenti). Enim kasvas mineraalsete toodete (77 miljonit eurot), elektriseadmete ning puidu ja puittoodete (mõlemad 25 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2018. aasta juunis 74 protsenti kogu kaupade ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 20 protsenti ja re-eksport seitse protsenti. Eesti päritolu kaupade eksport suurenes enim mineraalsete toodete (õlid, põlevkivi kütteõli, kütuselisandid), puidu ja puittoodete (liimpuitplaadid, saematerjal, puidust uksed) ning mitmesugused tööstustoodete (puitmajad) kaubagrupis.

2018. aasta juunis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13 protsenti kogu kaupade impordist), Leedust ja Saksamaalt (mõlemad kümme protsenti). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning elektriseadmeid, Leedust mineraalseid tooteid ning keemiatööstuse toorainet ja tooteid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid.

Kõige rohkem suurenes import Venemaalt (57 miljonit eurot), Valgevenest (47 miljonit eurot) ja Leedust (33 miljonit eurot), kust kasvas enim mineraalsete toodete (kütuselisandid ja mootorikütus) import.

Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid (18 protsenti kogu kaupade impordist), elektriseadmeid (14 protsenti) ning transpordivahendeid (11 protsenti). Enim suurenes mineraalsete toodete (153 miljonit eurot), elektriseadmete (20 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (17 miljonit eurot) sissevedu.

Käesoleva aasta II kvartalis eksporditi kaupu 3,7 miljardi euro väärtuses ja imporditi 4,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli II kvartalis 536 miljonit eurot (2017. aasta II kvartalis 452 miljonit eurot).

2018. aasta II kvartali ekspordi kasvu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga toetas mineraalsete toodete (181 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (57 miljonit eurot), transpordivahendite (37 miljonit eurot) ning mitmesuguste tööstustoodete (36 miljonit eurot) väljaveo suurenemine.

Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Ameerika Ühendriikidesse (108 miljonit eurot), Lätti (101 miljonit eurot) ja Soome (69 miljonit eurot). Samas on eksport enim vähenenud Rootsi (58 miljonit eurot).

II kvartali impordi kasvu mõjutas oluliselt mineraalsete toodete (296 miljonit eurot), elektriseadmete (68 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (59 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Riikide arvestuses kasvas import enim Valgevenest (125 miljonit eurot), Rootsist (111 miljonit eurot) ja Venemaalt (92 miljonit eurot).

KOMMENTAAR

Ekspordikasv on tugev, kuid kitsapõhjaline

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist

Selle aasta esimesel poolel Eestis toodetud kaupade ekspordikasv kiirenes – seda nii jooksev- kui ka püsivhindades. Kui möödunud aastal suurenes eksport rahalises väärtuses seitse protsenti, siis sel aastal on see kiirenenud 9 protsendini.

Hinnamuutusega korrigeeritud ekspordi ehk ekspordimahu kasv kiirenes aga eelmise aasta 2 protsendilt selle aasta esimesel poolel 7 protsendini. Käesoleva aasta esimese viie kuu andmete järgi on Eesti kaupade ekspordikasv EL-s esimese kuue kiireima hulgas.

Tugeva ekspordikasvu taga on põlevkiviõlitooted

Samas on selline tugev ekspordikasv kitsapõhjaline: ligikaudu kaks kolmandikku kasvust tuli põlevkiviõlitoodete väljaveost. Kõige enam suurenes selle kaubagrupi väljavedu Singapuri ja Lätti. Ilma põlevkiviõlitoodeteta oleks ekspordikasv olnud esimesel poolaastal vaid kolm protsenti.

Lisaks põlevkiviõlitoodetele aitasid kaupade ekspordi kasvule rohkem kaasa veel puittoodete, masinate ja seadmete ning mööbli väljavedu. Üle pika aja suurenes juunis ka mobiilsideseadmete eksport. Enne seda suurenes selle kaubagrupi väljavedu viimati 2006. aasta novembris.

Samas, kuna mais ja juunis olid elektroonikatoodete eksporditellimused tugevas languses, siis lähikuudeks ei julge nende ekspordikasvu jätkumist prognoosida. Küll aga peaks veel vähemalt lähiajal jätkuma põlevkiviõlitoodete väljaveo tugev kasv, mis muudab Eesti kaupade ekspordi üldpildi oluliselt paremaks.

Riikide lõikes on sel aastal kaupade eksport kõige enam suurenenud Soome, millele järgnevad Singapur, Läti, USA, Saksamaa ja Suurbritannia. Singapuri kõrge koht Eesti ekspordipartnerite hulgas on seotud vaid ühe kaubagrupiga – juba mainitud põlevkiviõlitoodetega. Soomes on juba kolmandat aastat võrdlemisi tugev majanduskasv ning sel aastal võib see isegi eelmise aasta oma ületada ning seega, pakkuda ka suuremat nõudlust.

Välisnõudlus sel ja järgmisel aastal nõrgeneb

Esialgsete arvestuste järgi jääb sel aastal Eesti suuremate kaubanduspartnerite keskmine nõudlus eelmise aasta omast veidi tagasihoidlikumaks. Seda näitab ka kaupade ekspordikasv, mis on ilma põlevkiviõlitoodeteta sel aastal tegelikult veidi aeglustunud.

Ekspordihindade kasv on selle aasta teises kvartalis aga kiirenenud ning see aitab ettevõtete ekspordikäibeid parandada. Samas kasvavad kiiremini ka impordihinnad ning see avaldab ettevõtete finantsseisule omakorda negatiivset mõju. Kõrged tööjõukulud halvendavad eksportivate ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet - Eesti tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime välisturgudel halvenenud.

Eesti tööstusettevõtete ekspordikasvu ootused lähikuudeks on küll veel varasemate aastate võrdluses üsnagi positiivsed, kuid see optimism on eelmise aasta tipust järk-järgult allapoole tulnud. Samuti on eksporditellimuste kasv aeglustunud.

Kuigi euroala majandus kasvab ostujuhtideindeksi järgi jätkuvalt hästi,  on see möödunud aasta lõpu tipust tublisti nõrgenenud. Samuti on maailma kaubandusmahu kasv sel aastal aeglustunud. Ka järgmisel aastal peaks välisnõudlus veidi nõrgenema, kuid see peaks Eesti ettevõtetele pakkuma häid ekspordivõimalusi.

USA ja EL vahel on kaubandusega seotud negatiivsed riskid küll vähemalt ajutiselt alanenud, kuid ei saa välistada USA ja Hiina vahel tekkinud kaubandustüli eskaleerumist ning sellest kahjuliku mõju ülekandumist meie kaubanduspartneritele.

Tagasi üles