Sikkut Reformierakonna plaanist: kas 10 protsenti jõukamast elanikkonnast on see rühm, kes vajab igakuiselt maksuvõitu? Lisatud Kert Valdaru kommentaar!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

FOTO: Kristjan Teedema

Maksusüsteem peaks olema lihtne ja inimestele arusaadav, aga ainult lihtsusesse ei saa kinni jääda, kirjutab tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

«Reformierakonna plaan on kehtestada lihtne ja õiglane maksusüsteem, kus igal inimesel on kasutada 500 eurot tulumaksuvaba miinimumi ning pärast seda kehtib astmeteta tulumaks,» teatas Reformierakonna esimees Kaja Kallas täna hommikul. Ta lisas, et see on oluline samm tööjõumaksude alandamiseks ja jätaks aastas inimestele kätte suurusjärgus 200 miljonit eurot.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut juhib tähelepanu, et väga oluline on maksumuudatuste puhul vaadata jaotuslikke mõjusid ehk kes on need, kes maksumuudatusest võidavad ja kaotavad. Ta kirjutab kommentaaris, et tulumaksumuudatused tehti selleks, et panustada just keskmist või sellest madalamat palka teenivate inimeste igakuisesse toimetulekusse ning vähendada sissetulekute ebavõrdsust.

Reformierakonna pakutud ideest – 500 eurot maksuvabalt kõigile - võidavad oluliselt aga need inimesed, kelle igakuine sissetulek on kõrge,» jätkab minister. «Näiteks 2100 eurot teeniv inimene võidab 100 eurot kuus. Sellesse rühma kuulub vaid 10-15 protsenti Eesti inimestest. Näiteks munitsipaalkooli õpetajate keskmine brutokuupalk 2017. aastal oli 1289 eurot.»

Sikkuti sõnul on küsitav, kas selline muudatus oleks riigile otstarbekas ja vajalik. «Kui muidu räägib Reformierakond vajaduspõhisest lähenemisest nii meditsiinisektoris kui ka lastetoetuste maksmisel, siis antud juhul jääb mulle arusaamatuks, kas 10 protsenti jõukamast elanikkonnast on see rühm, kes vajab igakuiselt maksuvõitu,» ütleb ta.

Lisaks koondub kõrgemat palka saav elanikkond Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse, mistõttu oleks Sikkuti hinnangul selle reformi üleriigiline kasutegur väike. Samuti oleks ministri sõnul tegu väga suure eelarvelise koormusega, mis muudaks raskemaks avalike teenuste parandamiseks lisavahendite leidmise.

«Ehk peame valima, kas me soovime Kärdlas, Viljandis või mujal Eestimaal pakkuda kvaliteetseid terviseteenuseid või tahame anda jõukamale kümnendikule elanikkonnast iga kuu kahe poeskäigu jagu rohkem raha kätte?» kirjutab Sikkut. 

«Kui vaid süsteemi lihtsamaks muutmise eesmärgil rakendada 500 eurost tulumaksuvabastust kõigile, siis võiks selle kompenseerida kõrgema tulumaksumääraga näiteks 2100 eurot ületavale sissetulekule. Siis on meil selgem tulumaksusüsteem, aga sissetulekute ebavõrdsus ei suurene.»

Reformierakonna peasekretäri Kert Valdaru sõnul eksitab tööminister Riina Sikkut avalikkust, kui ütleb, et Reformierakonna plaanist kehtestada kõigile inimestele 500-eurone tulumaksuvaba miinimum võidavad ainult rikkad inimesed. 

«Esiteks hakkab praegu kehtiva seaduse järgi tulumaksuvaba miinimum astmeliselt vähenema juba alates 1200st eurost, mis täna jääb juba alla keskmise palga,» märkis Valdaru. «Sikkuti enda näiteks toodud õpetaja brutokuupalgaga 1289 eurot hakkab Reformierakonna plaaniga samuti kuus rohkem teenima. Seega väide, et muudatusest võidavad 10 protsenti kõige rikkamatest inimestest ei pea kuidagi paika.»

Valdaru sõnul võidavad arusaadavast ja selgest maksusüsteemist kõik tulu teenijad. «Täna on olukord, kus maksuameti andmetel maksab 200 000 inimest kuus rohkem tulumaksu, kui neile ette nähtud, sest nad kardavad, et peavad muidu aasta lõpus hakkama juurde maksma. Kui tulumaksuvaba miinimum kehtib kõigile, siis seda hirmu ei ole ja ka madalamat sissetulekut saavatele inimestele laekub raha igakuiselt rohkem,» rääkis Valdaru. «Samuti soodustab keeruline ja rohkem teenimist karistav süsteem uuringute järgi ümbrikupalkade maksmist, mida me oleme Eestis ka juba näinud,» lisas ta.

«Kolmandaks on Reformierakond alati toetanud tugeva keskklassi teket,» ütles Valdaru ja lisas, et kui vaadata Euroopa Liidu konteksti, on meie sissetulekud endiselt pigem väikesed ja tööjõumaksud kõrged. «1200 eurost enam teenivate inimeste järjest kasvava maksumääraga karistamine pole kuidagi põhjendatud. Selge ja ühetaoline tulumaks on Eestis kehtinud alates 1994. aastast saadik ja meie meelest on just see õiglane maksusüsteem, mille jätkumisele soovime neil valimistel mandaati küsida.»

Tagasi üles