Reformierakond selgitab, kust tuleb raha hirmkalli valimislubaduse jaoks (20)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaja Kallas.
Kaja Kallas. Foto: Erik Prozes

Reformierakonna juhatus tuli välja hirmkalli valimislubadusega kehtestada 500 eurone tulumaksuvaba miinimum kõigile. Raha selleks võiks tulla paremast maksulaekumisest, maksumoraali tõusust ja Jüri Ratase valitsuse mitmete projektide tühistamisest.

Reformierakonna plaan on kehtestada lihtne maksusüsteem, kus igal inimesel on kasutada kuus 500 eurot tulumaksuvaba miinimumi ning pärast seda kehtib astmeteta tulumaks, teatas erakond täna meediale.

See tähendab, et kaoks praegune astmeline süsteem, kus 500 eurone maksusoodustus hakkab alates 1200 eurosest kuisest sissetulekust vähenema ja 2100 eurost alates kaob sootuks. See tähendab ka seda, et inimesed ei peaks oma maksuvaba tulu tööandja juures pidevalt kohendama, kui nende aastased tulud «liiga kõrgeks» lähevad. Uue lihtsa süsteemi hind on aga 200 miljonit eurot. 

Küsisime Reformierakonna juhi Kaja Kallase ja erakonna juhatuse liikme Aivar Sõerdi käest, kuidas kavatsetakse eelarvesse tekkivat auku lappida.

Linnahall, üürimajad, aktsiisid

Sõerd nimetas esimese hooga, et nad lõpetaksid ettevõtlusministri Urve Palo algatatud riiklike üürimajade programmi, mille hind on suurusjärgus 60 miljonit eurot. Teisena öeldakse lahti Tallinna Linnahalli renoveerimisest, mille umbkaudne hind on 100 miljonit eurost, millest riik omakorda lubab maksta 40 miljonit.

Lisaks kavatseb Reformierakond langetada alkoholiaktsiisid 2017. aasta jaanuari tasemele. See tähendab, et näiteks ennaktempos hüpanud õlleaktsiisi langeks enam kui 50 protsenti. Kuna kõrged aktsiisid on maksulaekumise kuivale jätnud, on Sõerd kindel, et aktsiise langetades väheneks piirikaubandus ja tõuseks maksulaekumine. «Täpset summat ei oska öelda, aga lisatulu sealt kindlasti tuleb,» märkis ta.

Reformierakonna juhatuse liige nimetas ka riigibürokraatia kärpimist, millest võiks täiendavaid tulusid tekkida.

«Selleks, et eelarvet kokku panna, peab olema protsessi sees. Üks asi on üksikud näited, kust raha saab, teine asi, mida meie teeme, on uus usaldusväärsem ja selgem maksusüsteem, mis ergutab majandust ja loob eelduse, et kõik maksud hakkaksid paremini laekuma,» selgitas Sõerd.

Kui aga paari aasta jooksul peaks meie majandust tabama tagasilöök või kriis, siis kuidas saab Sõerd maksulaekumiste paranemisele loota? «Majandus on tsükliline ja uued langused tulevad, sinna pole parata. Aga kriisi ajal on kõigi erakondade lubadused löögi all,» vastas riigikogu liige.

Reformierakonna juht Kaja Kallas lisas, et praegune maksusüsteem on ebaõiglane ja arusaamatu, mis on kasvõi varimajandust ja ümbrikupalkade maksmist suurendanud. «Ka ettevõtjad räägivad meile, et töötajad paluvad neil üle 1200 euro minev palgaosa mustalt kätte maksta,» lisas ta. Kui inimeste soov makse ausalt tasuda kasvaks, suureneksid ka riigieelarve tulud, lootis erakonna juht.

«Valijatega kohtudes on nende sõnum meile selge: praeguse maksusüsteemiga ei soovi keegi edasi minna. Ka uuringud näiteks hiljuti Postimehes avaldatu, näitavad, et inimesed soovivad maksusüsteemis muutusi. Nii et me loodame, et uut trotsi ei teki,» sõnas Kallas.

Kommentaarid (20)
Copy
Tagasi üles