Riigikohus andis Loode-Eesti meretuulepargi planeeringuvaidluses õiguse kohalikele keskkonnakaitsjatele

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: MICHAEL KOOREN/REUTERS

Riigikohus tühistas tänase lahendiga Hiiu tuuleparke puudutava planeeringu põhjendusega, et tuulikute ja merekaablite mõju keskkonnale on välja selgitamata. Puudustele meretuulepargi keskkonnamõju hindamises (KMH) juhtis enam kui kolm nädalat tagasi tähelepanu ka keskkonnaminister, kes jättis tuulepargi arendaja KMH aruande heaks kiitmata.

Riigikohtu halduskolleegium lahendas Hiiumaa keskkonnaorganisatsiooni MTÜ Hiiu Tuul kassatsioonkaebust, milles vaidlustati Hiiu maavanema 20. juuni 2016. aasta käskkirjaga kehtestatud mereplaneering.

Planeeringuga olid kindlaks määratud tuuleenergia tootmise alad, aga reguleeritud ka nt transporti, kalandust ja turismi arendamist. MTÜ Hiiu Tuul ja teiste isikute kaebuses vaieldi vastu tuuleparkide kavandamisele Hiiumaa rannikumerre.

Riigikohus selgitas, et keskkonnamõju strateegiline hindamine on seadusest tulenev kohustus. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on mõjutada arendustegevust varases staadiumis, kui on veel võimalik teha strateegilisi valikuid.

Riigikohtu hinnangul ei tohi jätta keskkonnamõju vajaliku täpsusega hindamata argumendiga, et kindlalt ei ole teada arendajate edasised kavatsused ja tegevuse üksikasjad planeeringu elluviimisel nagu näiteks tuulikute arv, võimsus või kõrgus.

Planeeringu mõju hindamisel on lähtealusena määrav see, millist tegevust, millises asukohas ja millises mahus riik planeeringus kavandab ja põhimõtteliselt võimalikuks peab, mitte see, millises ulatuses ja kuidas täpselt arendajad kavandatu tulevikus tegelikult ellu viivad. Kindlasti ei saa planeeringulahenduse abstraktsus õigustada olemasoleva keskkonnaseisundi uurimata jätmist.

«Keskkonnamõju hindamine ei tohi jääda formaalseks ja jätta niisuguste arendusalade põhimõttelise sobivuse lahtiseks ega piirduda tõdemusega, et selle küsimuse lahendamiseks alles tuleb asuda uuringuid läbi viima,» märkis kolleegium.

Kokkuvõttes leidis riigikohus, et mereplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames olid nii tuulikute kui ka neid mandriga ühendavate merekaablite mõjud ja seosed muude tegevustega jäänud välja selgitamata ning asjakohased uuringud tegemata.

Sealhulgas ei tehtud nõuetekohast hindamist, et välja selgitada kavandatava tegevuse mõjud Natura aladele ja kaitstavatele liikidele. Seetõttu ei ole planeeringu kehtestamise otsus õiguspärane.

Eeltoodust tulenevalt tühistas riigikohus Hiiu maavanema 20. juuni 2016. aasta mereplaneeringu kehtestamise korralduse tuuleenergia tootmise alade osas. Muus osas jääb mereplaneering kehtima.

Keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler jättis heaks kiitmata Eesti suurima tuuleenergia tootja Nelja Energia mullu augustis esitatud Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande enam kui kolm nädalat tagasi ehk 13. juulil põhjendusega, et see ei vasta KMH aruandele kehtestatud tingimustele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles