Töötajate põud sunnib kohvikud uksi sulgema

2014. aastal võisid Viljandi kohviku Fellini peakokk Margo Paluoja (vasakul) ja omanik Merit Berzin rõõmustada Eesti parimate sekka jõudmise üle, nüüd tuleb aga söögikoht ajutiselt sulgeda. Foto: AIVAR AOTÄHT/SAKALA

• Kuigi Ott ja Matilda kohvik tegutseb kasumis, sunnib kohta sulgema tööjõupuudus.
• Sama saatus on tabanud Viljandis ka ligi kuus aastat tegutsenud kohvikut Fellin.
• Peakokad küsivad juba 3000 eurot kätte ja paljudes kohtades ka saavad seda.
• Lätlased hakkavad toidukohtade käibemaksumäära alandama 21 protsendilt 12 peale.

Ehkki Eesti majandusel läheb tervikuna hästi, on järjest enam söögikohti sunnitud töötajate puuduse tõttu uksed kinni panema. Probleemi eest ei ole kaitstud ka populaarsed söögikohad.

«Väga karm otsus, ma olen omamoodi leinas sellepärast, sest Ott ja Matilda oli oma tippajas – meil ei ole kunagi läinud nii hästi,» rääkis Laulasmaa populaarse kohviku omanik Kristiina Altmäe (37), kes andis sotsiaalmeedias kaks nädalat tagasi teada, et lõpetab 2015. aastast tegutsenud kohviku tegevuse.

«Ma olen väsinud. Ma olen uhke, aga kurjamoodi väsinud. Raske südamega, silmis pisarad, annan teile teada: kohvik Ott ja Matilda lõpetab tegevuse augusti lõpus,» kirjutas Altmäe. Väsimuse all pidas Altmäe silmas tohutut füüsilist väsimust, kuna kahe kohviku omanikuna tuli tal piisavalt töötajaid leidmata juulis töötada 460 tundi.

«Inimesed ei taha käia tööl, isegi raha eest mitte!» ütles Altmäe. Ettevõtja kinnitusel ei aidanud ka kõrgem palk, sest tema töötajad said keskmisest rohkem. Kui mujal makstakse nõudepesijale 3,5 eurot tunnist, siis tema kohvikus võis sama töö eest saada kuni viis eurot. Klienditeenindajale oli Altmäe nõus suviti üle 1000 euro peo peale maksma.

Suveüritused viivad noored töökäed

«Ja ta ei ole nõus tööle tulema! Sest on suvi, sest tal on selg haige, sest Positivus on, sest Intsikurmu algab – ja nii edasi,» kirjeldas kohvikupidaja. Iseloomulik on see noorte puhul, kes tulevad küll suure innuga töövestlusele, kuid koos sellega esitavad ka pika nimekirja kuupäevadest, mil nad ei saa tööle tulla.

Tööjõupuudusega on Altmäe maadelnud juba pikalt, kuid sel suvel annab see iseäranis teravalt end tunda. Murdepunktiks sai asjaolu, et pagar-kondiitri kohta on võimatu täita. Omaette probleeme tekitas puudulik vallasisene transport, mis on arengutakistuseks ka teistele kohalikele ettevõtjatele.

«Võib-olla oleks tööjõupuudus Laulasmaal oluliselt väiksem, kui Paldiski ja Keila inimesed saaksid meile tööle tulla,» arvas Altmäe, lisades, et tema kohvikus on 12 täistöökohta, enamasti töötati aga osakoormusega. Kohalik võim leidis seepeale, et ettevõtjad võiksid eribussi ise kinni maksta.

Lääne-Harju vallavanema Jaanus Saadi sõnul ei ole nendeni jõudnud infot, nagu oleks populaarse kohviku sulgemise taga tööjõupõud, aga temagi tunnistas, et valla transpordiühendused ei ole kiita.

Eribussi variant langes ära, sest selle hinnapakkumine osutus liiga kõrgeks. «Buss oleks teinud sõite neli korda päevas – varahommikutel ja hilisõhtutel –, nii nagu ettevõtjad soovisid.» Ka tõi Saat välja, et nad ei ole ainukesed, kes transpordiprobleemidega maadlevad, sama muret on väljendanud Padise piirkonna ettevõtjad.

«Oleme teinud ka vastava taotluse Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusele, mis korraldab meie vallasisest ühistransporti. Kas meie taotlus vallasiseste liinide täiendamiseks rahuldatakse või ei, see selgub sügisel,» lausus ta.

«Kui Laulasmaa spaa on lahendanud oma kriisi sellega, et nad toovad Ukrainast töötajaid, siis mul on tunne, et pean viima oma kohviku Lätti. Kas see on okei?» rääkis Kristiina Altmäe.

Head peakokad küsivad 3000 eurot

Populaarse Laulasmaa kohviku kõrval on aga mujalgi Eestis teada-tuntud toidukohti, kus samuti otsitakse töötajaid. Alles äsja andis ajutiselt uste sulgemisest teada kohvik Fellin Viljandis.

Selle omanik Merit Berzin (44) põhjendas sulgemisotsust ühelt poolt küll sellega, et pea kuueaastase tegevusaja jooksul pole suudetud kasumisse jõuda, kuid teisalt viitas temagi, et Viljandis pole võimalik kokki leida. «Kes aga vähegi köögipliidi taga midagi teha oskab, püsti püsib ja kuumust talub, see võib küsida sellist palka, nagu tahab,» kirjeldas ettevõtja.

Kui alla 1000-eurose netopalgaga on võimalik tööle meelitada ainult kokaõpilasi, siis paljud andekad peakokad soovivad 3000 eurot kätte, ning paljudes restoranides nad seda ka saavad. «See on täiesti normaalne palk, kuid kohvikud ei suuda sellist palka nende jaoks välja teenida,» rääkis Berzin.

Näiteks Fellin on siiani pakkunud restorani taset kohviku hindadega. Septembrist suletakse uksed vaid ajutiselt, et järgmise aasta juunis kohvikuna naasta. Kui praegu töötab söögikohas seitse täiskohaga kokka – kes suviti teevad ka ületunde –, siis järgmisel aastal jääb nende arv kolme kuni viie piiresse. Tööjõukulude vähendamiseks viiakse ka tegev- ja teenindusjuhi amet kokku ning lauateenindus asendatakse letiteenindusega.

Aastaid on Fellini kohvik lisasissetulekuallikana pakkunud ka toitlustusteenust, kuid paljud üritused kipuvad jääma suveaega, kui töötajatel on juba niigi suur koormus. Samas ütles ettevõtja, et turistidevoolu raugedes augusti lõpus seisavad palju Pärnu, Haapsalu ja Viljandi kohvikud silmitsi valikuga kontseptsiooni muuta ja minnagi üle vaid suvekohvikuks.

Näiteks võttis väga populaarne Hapsal Dietrich kohe selle suuna. Oma lähenemist oli kuue tegevusaasta järel sunnitud muutma ka 2016. aasta detsembris uksed sulgenud TiPo kohvik Tallinna külje all Nõmmel.

Õpetad inimese välja ja juba ta läheb

«Kui tuli suvi ja päike välja, hakkas kaader voolama – võeti palju haiguslehti, taheti randa minna,» kirjeldas TiPo kohviku üks omanikest kokk Kristjan Koosma (31) põhjusi, mis viisid koha sulgemiseni. Ka oli palju neid, kes läksid parema palga ootuses välismaale – kes Austraaliasse, kes Uus-Meremaale, Kanadasse või Suurbritanniasse.

«Väga raske oli kvaliteetset tööjõudu leida – õpetasid inimese välja ja siis ta juba lahkus,» rääkis Koosma. Hädas oli söögikoht nii klienditeenindajate kui kokkadega. «Tänapäeval on üldse väga raske kokki leida – selline tunne on, et kokad on Eestist otsa saanud,» lausus Koosma. Samas nõudis juba proovipäevale tulnu 1600 eurot kätte.

Ka hakkasid liiga pikad tööpäevad isiklikult elult lõivu nõudma ja vahepeal tuli Koosmalgi kokku üle 300 töötunni kuus. Kuigi suviti oli TiPo õuel suur autode rivi, näitasid arvutused lõpuks, et ühe euroga päevapraadide müümine viib otseteed kahjumisse, mistõttu tuli söögikoht kinni panna.

Küll aga avas Kristjan Koosma koos venna Kaspari ja šokolaadimeistrist isa Velloga mullu aasta lõpus Tallinnas šokolaadipoe Karamelle. «Praegu oleme sellega väga rahul,» sõnas ta. Tootmine on nüüd lihtsam ja ka tööjõudu on vähem vaja. «Teed palju jõuad ja võtad nii palju kliente, kui ise jaksad,» põhjendas ta.

Tööjõupuudus ja majanduslikud raskused kimbutavad ka lõunanaabrit. Läti restoranide liidu president Janis Jenzis rääkis, kuidas alles hiljuti pani üks populaarne Riia vanalinna söögikoht kõrge maksukoormuse tõttu uksed kinni, vahendas LETA. Sarnaselt Eestiga on ka Läti toitlustusettevõtetes suur probleem sage ümbrikupalga maksmine.

Lätlased kaaluvad käibemaksu langetust

Ametliku statistika kohaselt saab üle 40 protsendi Läti toitlustusfirmade töötajaist alla riikliku miinimumpalga. Sealne rahandusministeerium otsustas hiljuti vähendada toitlustusasutuste käibemaksu seniselt 21 protsendilt 12 peale. Läti valitsuse, ettevõtjate ja ametiühingute esindajad kohtuvad sel nädalal, et maksuerisust lähemalt arutada.

Eestis kehtib teadupärast alandatud üheksaprotsendiline käibemaksumäär küll majutusasutustele, kuid söögikohad peavad maksma tavapärast 20-protsendilist maksu. Loogiline oleks, et maksuerisus kehtestataks ka toidukohtadele.

Fellini omaniku sõnul tuleks kindlasti ette võtta ka meie kutsekoolid ja vaadata üle nende õpetamistase. Merit Berzin ütles, et on isegi valmis toetama ühe erakokakooli loomist Eestis, kus saaks õppida kõrge tasemega peakokkade käe all.

«Kokakoolide juures peaks olema ka kursused restoranijuhtidele, kes õpivad vaid töö käigus ja oma tehtud vigadest, mis on omanikule ilmselgelt liiga kõrge hind,» lausus ettevõtja.