Postimehe tellitud ja Kantar Emori poolt läbi viidud uuringust selgus, et enamik Eesti inimesi ootaks valitsusest alkoholiaktsiisi langetamist. Rahandusministeeriumi hinnangul võivad sel olla halvad tagajärjed.
Ministeerium selgitab, mis on aktsiiside kukutamise halvad tagajärjed (21)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
7. august 2018, 14:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimusele, kas rahandusminister Toomas Tõniste kavatseb rahva soovi täita ja ennaktempos tõstetud lahja alkoholi aktsiisid alla tuua, vastas rahandusministeeriumi pressiesindaja, et Tõniste puhkab ega saa sel nädalal küsimusele vastata. «Otsus aktsiise langetada vajab poliitilist kokkulepet ja selle peab kinnitama valitsus. Ehk tasuks seda küsida poliitikutelt,» ütles ta.
Siiski kommenteeris ministeerium, mis oleks aktsiiside langetamise põhilised ohud. Suurima riskina näevad nad seda, et aktsiise langetades vähenevad riigieelarve maksulaekumised, samas kui juba mitu aastat kestnud aktiivne piirikaubandus Lätiga ei vähene.
«Selle põhjuseks võib olla see, et hinnad jäävad piiripoodides madalamaks kui Eestis tänu madalamatele kuludele ja marginaalidele ning ka pandipakendi süsteemi puudumisele,» selgitas rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre. Lisaks kardavad nad seda, et kui alkohol muutub Eestis tänu aktsiiside langetamisele odavamaks, hakkavad inimesed rohkem jooma.
Pikemas vaates on aga poliitikutel võimalik otsustada, kas Eesti alkoholipoliitika tugineb pigem kõrgetel või madalatel aktsiisimääradel ja poliitikat muutes kompenseerida aktsiisitulu muude tuludega. «Samuti tuleb siis hinnata ka poliitikamuutuse võimalikku mõju inimeste tervisele. Euroopas ja maailmas on alkoholipoliitikas kasutatud nii Eestist kõrgemaid kui ka madalamaid aktsiise,» lõpetas Suutre.
Sotsid toetavad kõrgeid aktsiise
Eile Postimehes avalikustatud uuringust selgub, et alkoholiaktsiisi langetamist pooldab 58 protsenti vastanuist. Seejuures soovitakse aktsiisi näha madalamana pea kõigis sotsiaal-demograafilistes rühmades – meeste ja naiste, linna- ja maaelanike, noorte ja pensionäride hulgas.
Küsitlustulemusi analüüsides eristuvad ainsana Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valijad. Ligi pool sotside toetajaist leidis, et aktsiis tuleks samaks jätta, langetamist pidas parimaks variandiks 35 protsenti erakonna pooldajatest.
Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi hinnangul on aktsiisipoliitika kritiseerimine ootuspärane. Teema on aktuaalne – ajakirjanduses räägitakse piirikaubanduse vohamisest ja laekumata jäänud maksurahast – ning ka valitsuse liikmed on tunnistanud alkoholiaktsiisi tõstmist ilma selle mõjuanalüüsita piirikaubandusele. Paljud arvamusliidridki on välja öelnud, et aktsiisipoliitika vajab vigade parandust.