Kohus mõistis 3,5-miljonilise maksukelmuse ja kuritegeliku ühenduse süüasja osalised õigeks
Lisatud prokuröri kommentaar kell 16.40

FOTO: AFP / Scanpix

Pärnu maakohus mõistis täna Haapsalu kohtumajas toimunud istungil Nurme õmblusvabriku 3,5 miljoni euro suuruse maksukelmuse süüasja osalised õigeks.

Ühtlasi mõistis kohus ühe süüaluse õigeks kuritegelikku ühenduse juhtimises ja ülejäänud kohtualused kuritegelikku ühendusse kuulumises. Samuti mõistis kohus süüalused õigeks rahapesus.

Prokuratuur süüdistas kuut inimest kuritegeliku ühenduse kaudu Nurme õmblusvabriku toodangu fiktiivses Lätti müümises ja nõnda riigilt 3,5 miljoni euro käibemaksutagastuse väljapetmises. Süüdistuse järgi vedas jõuk Eesti ja Läti vahel üht ja sama kaubakoormat.

Kohus otsustas jätta läbi vaatamata Eesti Vabariigi nõude süüdistatavate vastu 3 471 103 euro hüvitamiseks.

Kohus mõistis riigilt kohtualuste kasuks kaitsjatasude hüvitamiseks välja ligi 60 000 eurot ning otsustas vabastada aresti alt süüalustele kuuluvad kümneid tuhandeid eurosid ja sõiduauto. Ühtlasi jättis kohus riigi kanda üle 20 000 euro küündivad menetluskulud.

Kohtuotsus ei ole veel jõustunud.

Kohtu hinnangul ei tõestanud prokuratuuri tõendid kuritegeliku ühenduse loomist

Prokuratuur süüdistas Stansilav Poždukki kuritegeliku ühenduse loomises. Maakohus ei leidnud prokuröri esitatud tõendite seast tõendeid, mis kinnitaksid kuritegeliku ühenduse loomise fakti Požduki poolt. Kohus ei leidnud vastuseid küsimusele, milline oli mehe juhtiv ja korraldav panus kuritegeliku ühenduse loomisel.

Ka ei leidnud kohus, et kinnitamist oleks leidnud liikmete värbamine kuritegelikku ühendusse.

«Süüdistuses oleks tulnud «värbamine» konkreetse sisuga täita - milline oli Podžuki plaanipärane tegevus eesmärgiga leida kuritegelikku ühendusse liikmeid ja millises vormis värbamine toimus. Juhul, kui kohus hakkaks ise esitatud tõendite pinnalt sisustama Podžukile ette heidetud kuritegeliku ühenduse loomist ja liikmete värbamist, oleks see süüdistuse piiridest väljumine ja ilmselge kaitseõiguse rikkumine,» märkis kohus oma otsuses.

Kohus lisas, et kohtulikul uurimisel ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, kuidas kujundas Požduk kuritegeliku ühenduse tahet, millele selle liikmed allusid. «Veelgi enam, ei ole võimalik tõendatuks lugeda, et selline kuritegeliku ühenduse tahte kujundamine hõlmanuks liikmete allutamist teatud laadi juhtimisstiilile, rääkimata allutamisest rangele juhtimisstiilile, kus igaühe roll kuritegude toimepanemisel oleks olnud kindlaks määratud,» seisab kohtuotsuses.

Karistusseadustiku järgi peab kuritegelikku ühendusse kuuluma koos juhiga vähemalt kolm inimest. Kohus leidis, et prokurör ei ole esitatud tõenditega tõendanud sellise kolmest või enamast isikust koosneva struktuuriga grupi olemasolu karistusseadustiku mõttes.

Kohus: kriminaalasjaga seotud äriühinguid ei saa siduda süüdistatavaga

Kriminaalasjast käib läbi mitu äriühingut, mille juhatuse liikmete ütlusi on prokurör süüdistuse koostamisel kasutanud. Ütlustest selgub, et tegemist on niinimetatud «tankistidega», kes vormistasid ettevõtted oma nimele kellegi antud dokumentide ja näpunäidete alusel.

«Paraku ei ole võimalik selliste «direktorite» ütlustest ega ühestki teisest tõendist tuvastada, kes isikud äriühingusse vormistas või selle taga seisis. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et äriühingud soetati Stanislav Podžuki korraldusel ja kasutati kriminaaltulu teenimise eesmärgil,» märkis kohus.

Olukorras, kus süüdistuses on nimetatud äriühingute nimed ja väljend «soetati ja kasutati», ei ole kohtu hinnangul võimalik ilma süüdistuse piiridest väljumata hakata otsima võimalikke tegevusi ja seoseid erinevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning Stanislav Požduki vahel.

Kohus leidis, et sedavõrd üldsõnaline ja anonüümne süüdistus rikub süüdistatavate kaitseõigust.

Korraldus esitada valeandmeid ei leidnud tõendamist

Prokuratuuri süüdistuse järgi andis Stansilav Požduk OÜ PVMP-Ex juhatuse liikmetele Alari Engmanile korralduse esitada 2012. ja 2013. aastal tagastusnõude suurendamiseks käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid.

Samas leidis kohus, et Engmani ütlustest ei tulene ja kohtule pole esitatud ka ühtegi muud tõendit selle kohta, nagu oleks Požduk andnud Engmanile korralduse esitada käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid.

Väidetavad võltsarved puudusid tõendite hulgast

Kohus märkis otsuses, et prokuratuur on süüdistuses maksuarvestuse lisades loetlenud OÜle PVMP-Ex väljastatud müügiarvete nimekirja OÜ Polar Tekstiil poolt, kuid selliste väidetavate võltsarvete kohta süüdistuses endas igasugused märked puuduvad.

«Neid lisasid on prokurör süüdistuse tekstis sulgudes nimetanud, kuid neid pole süüdistusele lisatud, seega ei ole need süüdistuse osad. Samas ei ole prokurör süüdistuse tekstis neid lisasid märkinud seoses võltsarvetega vaid sisendkäibemaksu deklareerimisega. Seevastu lisa 5, kopeerituna süüdistusse, on kõigest käibemaksudeklaratsioonide koondtabel, mis ei sisalda endas ühtegi konkreetset väidetavat võltsarvet. Seega võib öelda, et süüdistuses räägitakse arvetest, kuid seejuures pole ära märgitud prokuratuuri poolt konkreetseid arveid iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, mis lubaksid aru saada, millised arveid mõeldakse ja peetakse võltsarveteks,» seisab kohtuotsuses.

Kohtunik nentis, et ta ei saa süüdistuse sisu laiendada ega mõelda juurde asjaolusid, mis on sealt välja jäetud, samuti ei pea ka kaitsjad ega süüdistatavad mõistatama või tuletama selliseid põhiasjaolusid maksukuriteo süüdistuse kohta nagu seda on süüdistuse aluseks olevad konkreetsed etteheidetavad võltsarved.

Ühtlasi märkis kohus, et süüdistuse sisus on eksitav prokuröri terminikasutus «fiktiivne arve», mille asemel tulnuks juhindudes riigikohtu lahendist kasutada üheselt mõistetavat terminit «võltsarve» ja vajadusel ka mõistet «näilik tehing», eristades seejuures sellist näilikku tehingut, millega varjatakse teist tehingut.

Tõendamist ei leidnud raha ringlemine süüdistatava kontrolli all olevate ettevõtete vahel

Prokuratuuri hinnangul leidis tuvastamist, et kuritegeliku ühenduse juhi Stanislav Podžuki kontrolli all olevate ettevõtete kontodel toimus raha ringlus, kus ülekanded liikusid ühe ettevõtte kontolt teisele ja jõudsid lõpuks tagasi algallikasse ehk OÜ PVMP-Ex arvelduskontole Swedbankis.

Kohus sellega ei nõustunud, märkides, et nimetatud ettevõtete olek Požduki kontrolli all ei ole tõendatud, samuti ei ole võimalik tuvastada süüdistuses kirjeldatud tegevuse pinnalt raha ringlust.

«Kui süüdistuses ei ole kirjas arvelduskontode numbreid, ülekannete tegemiste aegu, summasid, mis liikusid, siis kohus ei saa kontrollida, millise konkreetse raha liikumisega raha ringlust sisustatakse. Kohus leiab, et selleks, et üldse saaks süüdistuses väidetud raha ringluse toimumist kontrollida, oleks see ringlus pidanud olema detailselt lahti kirjutaud, vaid nii oleks ajaliselt ja summaliselt võrreldes võimalik selgusele jõuda, kas raha ringlus nimetatud äriühingute kontodel toimus,» leidis kohus.

Kauba ringlemine Eesti ja Läti vahel ei leidnud tõendamist

Prokuratuuri süüdistuse järgi toimetas kuritegelik jõuk Eestist Lätti õmblusvabriku toodangut, mis oli tegelikult üks ja sama kaubalaadung, mis liikus korduvalt Eesti ja Läti vahel. Kohtu hinnangul ei ole selle kohta tõendeid.

«Süüdistuse seisukohalt on oluline, et kaup, mis Lätti viidi, sealt ka tagasi toodi. Süüdistuse sisu ja kohtus uuritud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada kaupade vedu Lätist Eestisse ja seetõttu ka seda, et ringles üks ja sama kaup,» seisab kohtu otsuses.

Prokuratuuri süüdistuses on dokumendid, mis näitavad, kuidas liikus kaup Eestist Lätis asuvasse tollilattu. Samas ei saa kohtu hinnangul neid tõendeid siduda kuritegeliku tegevusega.

«Kui süüdistus tahab kuritegelikku tegevust seostada mingi konkreetse kauba liikumisega ja seetõttu ka selle kauba laadimisega ladudes, ei piisa nende vedude tõendamiseks ladude nimetusest, peale-mahalaadija nimest ja pooleteiseaastasest ajalisest määratlusest. Kindlasti ei saa kohus hakata tuvastama kohtule esitatud tõendite pinnalt nende vedudega seotud konkreetseid faktilisi asjaolusid, sel juhul väljub kohus süüdistuse piirest,» märkis kohus.

Ka ei selgu kohtu hinnangul süüdistusest seda, kelle ülesanne oli korraldada kauba tagasivedu Lätist Eestisse.

«Seetõttu leiab kohus, ei ole põhjust analüüsida, kas selline süüdistuses kirjeldatud kaupade vedu süüdistuses nimetatud autodega Lätist Eestisse on toimunud, sest sellist tegevust ei ole esitatud süüdistuse kohaselt võimalik ühelegi süüdistatavale etteheidetavaga siduda,» seisab kohtu otsuses.

Prokuratuuri süüdistuse järgi toodi Lätist tekstiilitoodangu laadung Eestisse ja viidi Tallinnas Suur-Sõjamäe tänaval ning Kadaka teel asuvatesse ladudesse. Lisaks sellele, et kauba tagasitoomise fakt ei ole tõendamist leidnud, ei ole süüdistuses välja toodud ka mingeid tõendeid selle kohta, kuidas on Požduk nende ladudega seotud.

Kohtu kokkuvõttev hinnang: süüdistavate seos kuritegudega ei leidnud tõendamist

Kohus leiab, et kohtuistungitel uuritud tõenditega ei ole süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegudes tõendamist leidnud, seda eeskätt paljuski umbisikustatud süüdistuse tõttu, mis on täis ohtralt sisemisi vastuolusid ega sisalda konkretiseeritud käitumisakte või tõendite põhjal tuvastatavaid faktilisi asjaolusid, mis näitaksid süüdistatavate tegudes inkrimineeritavate tegude tehiolusid.

«Kohtul ei ole võimalik vaatamata faktiliste asjaolude tuvastamisele, väljumata süüdistuse piiridest, omaalgatuslikult korrigeerida prokuratuuri minetusi süüdistuse sisus. Kohus peab järgima kriminaalmenetluse seadustikus sätestatut, et kohtulik uurimine toimub süüdistatavate suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui ei esine samas paragrahvis toodud erandeid. Selliseid erandeid antud juhul kohus tuvastanud ei ole ning asjaolu, et lühimenetluse taotlustega esitati kohtule kriminaaltoimikud tervikuna, ei muuda seaduses sätestatud kohtulikku uurimist süüdistatavate suhtes ainult süüdistusakti järgi,» põhjendas kohus süüaluste õigeksmõistmist.

Prökurör otsustab edasikaebamise kahe nädala jooksul

Lääne ringkonnaprokurör Indrek Kalda ütles Postimehele, et otsustab tänase kohtuotsuse edasikaebamise kahe nädala jooksul, kui on kohtu mõttekäiguga põhjalikult tutvunud.

«Viisin süüdistuse kohtusse toimikus olnud tõendite ja nende pinnalt kujunenud siseveendumuse põhjal. Alati on võimalus, et kohus mõistab süüdistatava õigeks, eriti olukorras, kui tõendid peavad kohtusaalis uuesti sündima. Sellel istungil kaotasime võimaluse tugineda osadele kriminaalmenetluse ajal kogutud tõenditele. Edasikaebamise otsus sõltub paljuski sellest, kui suurt rolli kohtu otsuses mängib nende tõendite äralangemine,» ütles Kalda.

Prokuratuur esitas süüdistuse viiele mehele ja ühele naisele

Lääne ringkonnaprokuratuur esitas 2016. aastal süüdistuse viiele mehele ja ühele naisele maksukelmuses suures ulatuses. Lisaks süüdistas prokuratuur ühte meest kuritegeliku ühenduse loomises ja ülejäänuid sellesse kuulumises. Kahele mehele ja naisele heitis prokuratuur ette ka korduvat ja ulatuslikku rahapesu.

Süüdistuse järgi esitasid kuritegeliku ühenduse liikmed aastatel 2012-2013 osaühingu maksudeklaratsioonides valeandmeid, et saada alusetult suuri käibemaksutagastusi.

Kohtu all olid Nurme vabriku omanik Stanislav Podžuk, Nurme Vabrik OÜ ja nüüd juba likvideeritud ettevõtte PVMP-Ex juhatuse liige Alari Engman ning kolm tekstiiliärimeest – Valeri Raja, Igor Štšerban ja Aleksander Piel. Samuti Olga Tihhina, kes on ettevõtte Polar Tekstiil juhatuse liige, mis tegutseb Nurme vabriku ruumides, sama ettevõtte juhatuse liige on ka Podžuk.

Riik esitas kõigi süüdistatavate vastu tsiviilhagi ligi 3,5 miljoni euro suuruses summas.

Maksu- ja tolliameti (MTA) uurimisosakonna Lääne talitus alustas kriminaalmenetlust OÜ PVMP-Ex maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise ja tahtlikult ka käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise kahtluse tõttu juba 2013. aasta veebruaris.

Prokuratuur saatis mahuka süüdistuse kohtusse 2016. aasta suvel, kuid eri põhjustel lükkus kohtulik arutelu mitu korda edasi.

Tagasi üles