Analüütikud: inflatsioon püsib euroala keskmisest kõrgemana

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Panther Media/Scanpix

Statistikaameti teatel kallines tarbijakorv juulis aastaga 3,5 protsenti. Eestis oli hinnakasv märksa kiirem kui euroalal keskmiselt, kus hinnakasv oli 2,1 protsenti, aga ka võrreldes Läti ja Leeduga, kus hinnatõus oli vastavalt 2,7 ja 2,1 protsenti.

Eesti Panga ökonomisti Sulev Perdi sõnul mõjutas hinnakasvu juulis tugevalt mootorikütuste ja elektri kallinemine.

«Ligi pool hinnakasvust tulenes mootorikütuste 18-protsendilisest ja elektri 17-protsendilisest kallinemisest. Toiduainete hinnakasv, välja arvatud alkohol ja tubakas, aeglustus 1,7 protsendile. Toiduainete hinnakasvu veab jätkuvalt alkohoolsete jookide kallinemine. Kuigi veinihinnad on tänavu tõusnud kõikides Lõuna-Euroopa riikides, on Eestis alkoholi hinda tõstnud ka ettevõtete juurdehindluse suurenemine. Juuni andmetel kallines alkohol ilma maksude mõjuta Eestis 7,5 protsenti, aga Euroopa Liidus keskmiselt 1,7 protsenti,» ütles Pert.

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmik toob välja, et 3,5-protsendilisse hinnatõusu mõjutas juulis eluasemega seotud kulud.

«Tõusid nii üüri kui elektri hinnad. Elektri hind on aastaga märkimisväärselt ülespoole liikunud tänu madalale veetasemele Põhjala hüdroelektrijaamades, tootmissisendite kallinemisele ja tavapärastele remonttöödele energia tarbimise madalhooajal,» ütles Elmik BNS-ile.

«Mootorikütuste hind kasvas nii kõrgemate aktsiisimäärade kui nafta hinna tõusu tõttu. Nafta hind, 75 USA dollarit barreli kohta, oli juulis poole kallim kui aasta tagasi. Nafta hinda toetavad tugev nõudlus ja tarneprobleemid Iraanis ja Venetsueelas. Swedbanki hinnangul püsib nafta hind tänavu üle 70 USA dollari barreli kohta ja langeb siis veidi järgmisel aastal,» märkis Elmik.

Toiduainete hinnatõus oli Swedbanki hinnangul juulis tagasihoidlik, alla 2 protsendi, seoses kartuli ja suhkru olulisele odavnemisele. Teisel poolaastal peaksid toiduainete hinnad tõusma aeglasemalt tänu kõrgemale võrdlusbaasile aasta tagasi.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO andmetel alanesid juulis maailmas kõigi peamiste toiduainete hinnad, kuna nõudlus oli madal ja varud piisavad. Teravilja hinda kergitab lähikuudel ilmselt kehv saagikus Euroopas.

«Toiduainete reaalne müügimaht Eestis väheneb, sest müügikäive kasvab hindadest aeglasemalt. Konkurentsi kasvades on supermarketite kaubanduslik juurdehindlus Statistikaameti andmetel aastaga vähenenud,» ütles Elmik.

SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul püsib Eesti inflatsioon euroala keskmisest nähtavas tulevikus kõrgemana, kuna tööjõupuudusele kiireid lahendusi pole ja energiahinnad püsivad kõrged.

Koppeli sõnul sõltub Eesti väike ja avatud majandus väliskeskkonnast ning reageerib väliskeskkonnale nii-öelda võimendusega. «Kui meie peamistel majanduspartneritel on majanduskasv, on meie majanduskasv kiirem. Kiirema majanduskasvu tingimustes kipub meil kiirenema ka inflatsioon,» ütles Koppel.

«Teenuste puhul panustab sellesse eelkõige kasvuperioodil eriti hästi endast märku andev krooniline tööjõupuudus ning sellest tulenev palgasurve. Väliskeskkonnast me nii-öelda impordime inflatsiooni aga energiahindade kaudu. Kuna hetkel püsib väliskeskkond enam-vähem soodne, surve energiahindade suhteliselt kõrgel püsimiseks püsib ning tööjõupuudus on teatavasti probleem, millele kiireid lahendusi ei ole, siis püsib meie inflatsioon euroala keskmisest nähtavas tulevikus kõrgemana,» märkis Koppel.

Tarbijahinnaindeks tõusis juulis aastaga 3,5 protsenti ja võrreldes juuniga 0,1 protsenti. Kaubad olid 2017. aasta juuliga võrreldes 2,9 protsenti ja teenused 4,4 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes tõusnud 10,1 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 1,7 protsenti, teatas statistikaamet.

Tagasi üles