Majandusteadlane: Eestis kasvavad hinnad toovad tööpuuduse (3)

Kristi Malmberg
, majandustoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusteadlane Raul Eamets.
Majandusteadlane Raul Eamets. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Majandusteadlane Raul Eamets ütles jätkuvalt kõrget inflatsiooni kommenteerides, et kui palgakasv veelgi jätkub, võib see suurendada tööpuudust.

Täna hommikul teatas statistikaamet, et tarbijahinnaindeks kasvas juulis aastases võrdluses 3,5 protsenti. Pikka aega madalal püsinud inflatsioon pöördus tõusule eelmise aasta alguses, tänavu juunis ulatus hinnatõus lausa nelja protsendini.

Majandusteadlane Raul Eamets nentis, et kui palgad tõusevad, siis tõusevad ka hinnad. "Tundub, et ka sellel aastal on keskmine palgatõus kuskil 6-7% kandis. Kas palgatõus järgnevatel aastatel tagasi tõmbab, on raske öelda, sõltub, kuidas tervel majadusel läheb ja kuidas väliskeskkond areneb," ütles Eamets.

Ta lisas, et kui majanduskasv on jätkuvalt 3-4% kandis ka tulevikus ning rändepoliitikas kardinaalseid muutusi ei tule,  siis ilmselt palgakasv ei vähene ning seega ka inflatsioon jääb suhteliselt kõrgeks. "Palgakasv toob lisaks hinnatõusule kaasa teatud  liiki odavate töökohtade kadumise ehk suureneb tööpuudus. Teisalt sunnib see ettevõtteid tehnoloogilistele uuendustele ehk inimesed asendatakse masinatega," rääkis Eamets. "Iseteenindavad kassad on parim näide."

Rääkides inflastiooni mõjust inimeste käitumisele, siis iseküsimus on, kui palju inimene igapäevaelus tajub 3,5-protsendilist hinnatõusu, märkis Eamets, lisades, et konkreetsete kaubagruppide ja teenuste osas on mõju muidugi selgelt tunda.  "Seekordset hinnatõusu lükkasid tagant elektri kallinemine ning peaasjalikult aktsiiside tõusust tingitud bensiini ja alkoholi kallinemine. Seda muutust on ilmselgelt iga inimene tajunud, kes neid teenuseid kaupu tarvitavad," ütles Eamets.

Kaubad olid 2017. aasta juuliga võrreldes 2,9 protsenti ja teenused 4,4 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes tõusnud 10,1 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 1,7 protsenti.

2017. aasta juuliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim eluase, mis andis kogutõusust ligi kolmandiku. Sellest omakorda üle poole tõi kaasa kodudesse jõudnud elektri 16,9 protsenti kallinemine. Üle neljandiku kogutõusust andis mootorikütus. Bensiin oli 19,3 protsenti ja diislikütus 16,8 protsenti kallim kui 2017. aasta juulis.

Suuremat mõju indeksile avaldas veel alkohoolsete jookide 9 protsenti ja tubakatoodete 7,6 protsenti kallinemine. Võrreldes eelmise aasta juuliga on õlu kallinenud 11,7 protsenti. Toidukaupadest on mulluse juuliga võrreldes enim kallinenud külmutatud puuvili ja marjad (26%) ning munad (22%) ja odavnenud kartul (30%) ning suhkur (23%).

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles