E-kaubanduse liidu uus juht: meil on jätkuvalt turuliidreid, kel pole e-poodi

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu Väät
Tõnu Väät Foto: Erakogu

Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuhina alustab Tõnu Väät, kes on varasemalt juhtinud Eesti Ajakirjade Liitu, kuulunud Eesti Otseturundus Liidu juhatusse ning olnud pikaajaliselt tegev meedias, turunduses ning müügis.   

Liidu uue juhi eesmärk on liidu tuntust ning liikmeskonda ja liikmetele pakutavaid hüvesid veelgi kasvatada. «Olen seadnud eesmärgiks populariseerida e-kauplemist, kasvatada usaldust ja turvalisust,» ütleb Väät. See tähendab muuhulgas ka liidu kui kompetentsikeskuse kasvatamist. «Siin on palju ära teha,» tõdeb ta.

Kuigi juba praegu kuulub Eesti e-kaubanduse liitu 230 liiget, näeb Väät, et liikmeskonna kasvatamisel tuleb silmas pidada ka sisukuse kasvu ning pakutavate väärtuste tulemit. «E-kaubandus on üks kiiremini kasvav haru Eestis – iga aastaga kasvavad mahud 25-30 protsenti,» kirjeldab Väät.

Samas hämmastab teda, et meil leidub tänasel päeval paljudes ärivaldkondades jätkuvalt turuliidreid, kel puudub e-pood üldse. «Olen ise viimase aasta jooksul kokku puutunud mitme ettevõttega, kes on loonud endale lõpuks ka e-müügikanalid ning avastanud kümne- kuni 15-protsendilise müügikasvu – mis on orgaaniline lisa, mitte olemasoleva füüsilise poe arvelt,» räägib Väät.

Ka on e-kaubanduse liidu uue juhi eesmärgiks e(kaubanduse)-tiigrihüpe Eestis. «Internet on, aga kuidas edasi?» küsib ta. Väät selgitab, et Eesti on väga arenenud ja eesrindlik interneti leviku ning interneti kasutajate arvu poolest. Erinevate uuringute järgi kasutab Eestis 85-88 protsenti inimestest internetti.

«Kuigi e-ostute arv kasvab väga jõudsalt, oleme me siiski paljudest põhjamaadest ning ka suurematest Euroopa Liidu riikidest e-ostlemise aktiivsuse poolest taga. Isegi 25-30-protsendilise potentsiaalse ostujõu võrdlusest sihtgrupist,» sõnab ta.

Kui aga otsida põhjuseid, siis üheks läbivaks jooneks on muidugi nii hinnad kui kohati isegi Jaapanist tellides jõuab kaup kiiremini kohale, kui Eesti kaupmehelt. «See ei ole okei, kui kaup Eesti kaupmehe poolt postitatakse kahe nädala jooksul. Eriti, kui kaup on laos olemas,» räägib Väät.

Ka ütleb ta, et Eestis on ka palju usaldusväärsuse ja kvaliteedi kohapealt ära teha. «E-ostlemisel soovitakse reeglina saada lihtsust, turvalisust, kiirust. Eestlane ootab pakki või kullerit järgmisel päeval. Mida lihtsam, meeldivam, kiirem, usaldusväärsem on sinu e-ost, seda tõenäolisemalt sa uuesti ostad,» sõnab ta.

Üks asi, mida alati tasub ka vaadata, kas e-pood kannab «Turvaline ostukoht» märgist. E-kaubanduse Liit jagab turvalistele ostukohtadele usaldusmärgiseid. «Neid on küll alla saja, sest paljud ei läbi kvaliteedikontrolli, kuid seda enam omab see märgis väärtust,» ütleb Tõnu Väät. 

E-kaubanduse Liitu kuulub praeguseks juba 230 e-poodi ning valdkonnaga seotud ettevõtet, kelle ühiseks huviks on e-kaubanduse arengu ja konkurentsivõime kasv nii Eestis kui piiriüleselt. Liit väljastab e-poodidele usaldusmärgist «Turvaline ostukoht», korraldab «Esmaspäeva» ning temaatilisi seminare.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles