Narva-Jõesuu: töötaja tulumaksust peaks pool laekuma töökoha KOV-ile

Eesti Energia juht Hando Sutter.

FOTO: Raul Mee / Raul Mee/Mollusk Media

Narva-Jõesuu linnajuhid ühes Eesti Energiaga pöördusid riigihalduse ministri Janek Mäggi poole ettepanekuga muuta tulumaksuseadust selliselt, et pool töötaja makstavast tulumaksust laekuks sellele kohalikule omavalitsusele, kus asub inimese töökoht.

«Narva-Jõesuu territooriumil paikneb Enefit Energiatootmise AS, mille varad on 1068 miljonit eurot ja mis toodab 9 teravatt-tundi elektrienergiat ja 394 000 tonni vedelkütuseid aastas. Samas elab Enefit Energiatootmise 1004 töötajast Narva-Jõesuu territooriumil 13 töötajat ning läbi maksude laekub Narva-Jõesuu kohalikule omavalitsusele tulumaksu 27 000 eurot aastas,» kirjutavad pöördumises Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin, linna volikogu esimees Veikko Luhalaid ning Eesti Energia juht Hando Sutter.

Pöördujate hinnangul leiavad mitmed kohalikud omavalitsused, et kehtivad rahastamispõhimõtteid ei võta arvesse olulisi tegureid, mis puudutavad keskkonnatasude ning tööjõumaksude jaotamist kohalikele omavalitsuste ja riigi vahel. «Kohalikel omavalitsustel puuduvad täna keskkonna- ja tööjõumaksudest jaotusest tulenevad stiimulid tööstuse arendamiseks ja toetamiseks oma territooriumil,» märkisid linnajuhid.

Sellest tulenevalt tegi Narva-Jõesuu linn koos Eesti Energiaga ettepanekud keskkonnatasudest laekuvate vahendite jaotamise ning tulumaksust laekuvate vahendite või tasandusfondi vahendite jaotamise põhimõtete muutmiseks.

Narva-Jõesuu ja riigifirma toetavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esitatud ettepanekut muuta tulumaksuseadust nii, et 50 protsenti üksikisiku tulumaksust laekub isiku töökohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Kehtiva seaduse järgi laekub residendist füüsilise isikust maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,86 protsenti residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Sellele omavalitsusele, kus inimese töökoht asub, laekuks niisiis maksustatavast tulust kokku 5,93 protsenti.

«Muudatusega soodustatakse neid kohalikke omavalitsusi, mis on kaasa aidanud töökohtade loomisele ja säilitamisele. Sellega tõstetakse omakorda kohalike omavalitsusüksuste motivatsiooni teha koostööd ettevõtluse arendamiseks,» märkisid linnajuhid. Ettepanekuga ei suureneks isikute maksukoormus, vaid juba laekuv maksutulu jaotataks lihtsalt elukoha- ning töökohajärgse kohaliku omavalitsuse vahel.

Kuna kehtiv tasandusfondi jaotamise süsteem ei soodusta Narva-Jõesuu võimuesindajate hinnangul ka seda, et kohalikud omavalitsused teostaksid riigi strateegilisi eesmärke, niisiis tehti ettepanek sellele eraldi rõhuda. «Arvestades riigi eesmärkide täitmiseks vajaliku toetuse tähtsust, võib olla vajalik kehtestada tasandusfondi jaotamise põhimõtted eraldiseisvas õigusaktis, et tagada tasandusfondist eraldatavate vahendite pidev laekumine riiklike eesmärke täitvatele kohalikele omavalitsustele.»

Tagasi üles