Riik eraldab põllumeestele põuakahjude leevendamiseks 20 miljonit

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse pressikonverents.
Pildil vasakult Siim Kiisler, Jüri Ratas, Janek Mäggi.
Valitsuse pressikonverents. Pildil vasakult Siim Kiisler, Jüri Ratas, Janek Mäggi. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetiistungil eraldada valitsuse reservfondist 20 miljonit eurot Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) põllumajanduses põuakahjude leevendamiseks. Täpsemad laenu ja tagatiste tingimused selguvad lähiajal.

«Tänase valitsuskoalitsiooni jaoks on olnud põllumajandussektor selgelt meie prioriteet,» ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil. «Valitsuskabinet pidas vajalikuks eraldada valitsuse reservfondist MES-ile 20 miljonit eurot, et leevendada põuakahjustuste mõjusid.»

Ratase sõnul esitab maaeluminister lähiajal rahandusministeeriumile taotluse eraldada 20 miljonit eurot MES-ile, mille järel esitatakse vastav punkt valitsuse istungile. «Valitsus toetab ka otsetoetuste kiiremat väljamaksmist ja taotleb ka vajalikke lubasid Euroopa Komisjonilt,» märkis Ratas.

«Nii operatiivne ja kiire otsus näitas, et nendel rasketel hetkedel, mis on põllumeestel, käitub valitsuskabinet käitub kiirelt ja operatiivselt. See on jätkuvalt väga oluline, et me toetame oma põllumehi ja maaelu,» märkis Ratas.

Neljapäeva hommikul teatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, et toetab plaani pakkuda põllumeestele põuakahjude vähendamiseks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu käibekapitali laene ning soovib, et laenusumma ulatuks kokku 20 miljoni euroni.

MES-i omakapitali suurendamise ja seejärel käibekapitali laenude väljastamise idee käis nädala alguses toimunud riigikogu maaelukomisjoni erakorralisel istungil ühe variandina välja maaeluminister Tarmo Tamm. Seesuguse skeemiga leeveneks nende põllumajandusettevõtjate olukord, kellel tekib sügisel probleeme käibevahenditega.

Kuna selleaastane põud on mõjutanud ka mitme toetuse nõuete täitmist, siis peaksid kõik põllumajandustootjad, kellel ei ole võimalik taotletud toetuste kohustusi täita, pöörduma PRIA poole hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta teavitus esitada. PRIA hindab, kuivõrd on tegemist vääramatu jõu ja erakorralise asjaoluga ning arvestab seda toetuste maksmisel.

„Julgustan kõiki põllumehi PRIA poole pöörduma, kui esineb ükskõik milliseid probleeme toetuste nõuete täitmisel. Üheskoos leitakse lahendus igale probleemile,“ kinnitas minister Tamm.

Lisaks otsustas Euroopa Komisjon lubada põllumeestel võtta vastu toetusi kiirendatud korras, et aidata neil toime tulla põuast tulenevate kahjudega.

Komisjoni teatel võivad põllumehed rahaprobleemide lahendamiseks välja võtta 70 protsenti neile määratud otsetoetustest ja 85 protsenti maaelu arengutoetustest detsembri asemel oktoobri keskpaigast. Samuti lõdvendatakse teatud juhtudel tingimusi millel toetusi antakse, näiteks võivad põllumehed ajutiselt kasutada kesamaad loomasööda tootmiseks.

Samuti lubas Brüssel liikmesriikidel osutada põllumeestele kolme aasta vältel 15 000 eurot abi põllumehe kohta, sellest Komisjoni teavitamata.

Maaeluministeerium saatis eelmisel nädalal pankadele ja kokkuostjatele pöördumise palvega, et nad seoses erakorraliste ilmastikutingimustega põllumeeste olukorda ja lepingute täitmisse mõistlikult suhtuksid. Lisaks paluti vastutulelikkust, kui põllumajandustootjad soovivad olemasolevate lepingutingimuste ülevaatamist.

Tänavune kevad ja suvi on olnud erakordselt soojad ja kuivad. Põud on vähem või rohkem kimbutanud kogu Eestit. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademete hulk selle aasta mais ligikaudu 60% väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega. Samuti oli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48% rohkem.

Ilmateenistuse vaatlusvõrgu andmetel sadas mais, juunis ja juulis kõige vähem sademeid Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Lääne-, Rapla- ja Järvamaa põhjapoolsetes osades ning Jõgevamaa idapoolses osas. Põuakahjude tõttu võib neis piirkondades jääda isegi kuni 70 protsenti suvivilja saagist saamata. Samuti kimbutab põllumajandustootjaid loomadele vajaliku sööda puudus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles