Põllumajandus-kaubanduskoda toetab plaani pakkuda põllumeestele põuakahjude vähendamiseks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu käibekapitali laene ning soovib, et laenusumma ulatuks kokku 20 miljoni euroni.
Põllumehed tahavad põuakahjude leevendamiseks 20 miljonit käibelaenu
2. august 2018, 09:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See oleks kõige kiirem ja reaalsem abi, mida riik saaks anda põua käes kannatavate põllumeeste olukorra kergendamiseks ja ettevõtete käibevahendite puuduse leevendamiseks,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo pressiteate vahendusel käibelaenude kohta.
Tema sõnul tuleb ebasoodsa ilma tõttu raskustesse sattuvad tootjad tuleb kriisist läbi aidata. «Loodame, et valitsus langetab võimalikult kiiresti otsuse Maaelu Edendamise Sihtasutuse omakapitali suurendamiseks 20 miljoni euro ulatuses, et sellega juba lähikuudel käibekapitali laene finantseerida,» lisas Tõnissoo.
MES-i omakapitali suurendamise ja seejärel käibekapitali laenude väljastamise idee käis nädala alguses toimunud riigikogu maaelukomisjoni erakorralisel istungil ühe variandina välja maaeluminister Tarmo Tamm. Seesuguse skeemiga leeveneks nende põllumajandusettevõtjate olukord, kellel tekib sügisel probleeme käibevahenditega.
Kuigi Euroopa Komisjon pole praegu näinud ette võimalust eraldada põuaga seoses erakorralist toetust, said Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Poola ja Portugal Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise nõude ökokesa tootmispiirangu nõude asjus. See võimaldab ka neilt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada.
Osaliselt aitavad praegust olukorda leevendada sel aastal suurenevad põllumajandustootjate otsetoetused. Eelmise aastaga võrreldes suurenevad otsetoetused ligikaudu 10 miljoni euro võrra ja kokku makstakse otsetoetustena välja 133,9 miljonit eurot. Lisaks jätkab valitsus oma lubaduse täitmist ja maksab ka sel aastal riigieelarvest täismahus ehk 18,4 miljonit eurot üleminekutoetusi.
Maaeluministeerium saatis eelmisel nädalal pankadele ja kokkuostjatele pöördumise palvega, et nad seoses erakorraliste ilmastikutingimustega põllumeeste olukorda ja lepingute täitmisse mõistlikult suhtuksid. Samuti paluti vastutulelikkust, kui põllumajandustootjad soovivad olemasolevate lepingutingimuste ülevaatamist.
Selle aasta kevad ja suvi on olnud erakordselt soe ja kuiv. Sademetevaene ilm on mõjutanud taimede kasvu üle Eesti. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademete hulk selle aasta mais ligikaudu 60 protsenti väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega. Samuti oli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48 protsenti rohkem.