VKG finantsjuht värsketest majandustulemustest: neljaastane madalseis õliturul on möödas

VKG

FOTO: Sander Ilvest

Kuigi Brent toornafta keskmine hind kasvas selle aasta II kvartali lõpuks 75 dollarini barrelist ehk 48 protsenti võrreldes mullusega, läks osa sellest tõusust Viru Keemia Grupi (VKG) jaoks dollari nõrgenemise tõttu kaduma. Samas leiab kontserni finantsjuht, et lõpuks saab taas asuda koguma tulevikureserve.

«Tundub, et neli aastat kestnud õlituru madalseis on selleks korraks möödas ja Eesti põlevkiviõlitööstused saavad hakata tulevasteks hinnakõikumisteks reserve koguma. Arvestades õlituru volatiilset iseloomu, mingi korrektsioon meid varem või hiljem ees ootab,» märkis VKG finantsdirektor Jaanis Sepp II kvartali majandustulemusi kommenteerides.

VKG sõnul on 2018. aasta II kvartali märksõnaks õlihindade tõus. Brent toornafta keskmine hind oli 75 dollarit barreli, mis on 48 protsenti ehk 24 dollarit barreli eest kõrgem, kui 2017. aasta II kvartalis.

Kuigi kontserni jaoks läks osa sellest tõusust kaduma dollari nõrgenemise tõttu, tõusis II kvartalis ka VKG toodangu referentsiks oleva üheprotsendilise kütteõli keskmine hind korraliku 29 protsendi võrra tasemele 342 eurot tonni eest. 

Nii pöörati II kvartali soodsad turutingimused tugevaks finantstulemuseks läbi stabiilselt kasvavate tootmismahtude. Kaubaõlide toodang kasvas 7,6 protsendi võrra 149 000 tonnini ja juunis uuendati taaskord kuise kaubaõli toodangu rekordit, tõstes see 57 000 tonnini. 

Olulist rolli tootmismahtude kasvus mängis VKG sõnul ühe Kiviter vabriku taaskäivitamine juunikuus tänu Eesti Energiaga saavutatud kokkuleppele tükikivi ostmiseks. Ettevõtte hinnangul potentsiaali tootmisvõimsuste kasvuks tulevikus jagub, kuna III kvartalis käivitub VKG viimase aasta suurim arendusprojekt tsirkulatsioonõlide puhastamiseks. 

Ettevõtte Ojamaa kaevandus töötab maksimaalsel lubatud võimsusel. II kvartalis toodeti 1,10 miljonit tonni kaubakivi ehk üheksa protsenti enam kui 2017. aasta II kvartalis. «VKG on jätkuvalt ainuke põlevkivi väärindaja Eestis, kelle tootmisvõimsused on toorainega täielikult tagamata. Oma kaevanduse maksimaalne koormamine on seetõttu kriitilise tähtsusega,» kinnitas Sepp. 

Tulenevalt õlitootmise mahtude kasvust suurendas VKG Energia elektri tootmist 15 protsenti 133 gigavatt-tunnini. Tavatult soojad mai ja juuni vähendasid aga soojusenergia nõudlust ning VKG Soojuse poolt edastatav soojusenergia langes 23 protsendi võrra 34 gigavatt-tunnini. 

II kvartali konsolideeritud käive on 49,8 miljonit eurot (+27 protsenti) ja kasum 5,7 miljonit eurot erinevalt eelmise aasta II kvartalist, mille kontsern lõpetas 3 miljonilise kahjumiga. Suuremad investeeringud II kvartalis olid suunatud just Ojamaa kaevanduse töökindluse ja tootlikkuse tõhustamisele. 

VKG jätkas II kvartalis ka keskkonnaalaste projektide realiseerimist. Kokku investeeriti II kvartalis 4,7 miljonit eurot (-15,6 protsenti). Riigieelarvesse panustati läbi erinevate maksude ja tasude kokku 9,7 miljonit eurot (+4,8 protsenti). 

Tagasi üles