Uuring: salasigarettide tõttu kaotab EL aastas Eesti riigieelarve jagu maksutulu

Salasigaretid

FOTO: Toomas Huik

Kuigi ELi riigid kaotasid mullu tarbitud 45 miljardi ebaseadusliku sigareti tõttu 10 miljardit eurot - mis on võrreldav Eesti riigieelarve suurusega -, näitab salasigarettide tarbimine Eestis olulist langustrendi.

Rahvusvahelise mõttekoja tellitud uuringust selgub, et 2017. aastal tarbiti Euroopa Liidus (EL), Norras ja Šveitsis ligi 45 miljardit ebaseaduslikku sigaretti, mis tõi riikidele kaasa 10 miljardit kaotatud maksutulu aastas. See on suurusjärgult võrreldav Eesti aastase riigieelarvega.

Kuigi salasigarettide turg on Euroopas endiselt suur probleem, näitas see vähemalt mullu langustrendi. Nimelt vähenes möödunud aastal ELis ebaseaduslike sigarettide tarbimine 7,4 protsendi võrra võrreldes varasema aastaga, märgib rahvusvaheline mõttekoda RUSI (Royal United Services Institute) uuringu lõppjäreldustes.

Mõttekoja hinnangul on selle üheks põhjuseks julgeolekuasutuste hea töö, aga ka koordineeritud tegutsemine ELi idapiiril, mille eesmärgiks on takistada salasigarettide tarnimist Ukrainast ja Valgevenest. Olulist rolli mängib ka Euroopa majanduse võrdlemisi hea käekäik, mistõttu eelistatakse rohkem legaalseid tooteid.

Vaatamata positiivsetele üldnumbritele jätkus mõnes riigis – näiteks Suurbritannias, Balti riikides ja Rumeenias – ebaseaduslike sigarettide tarbimine endiselt suurtes kogustes. Nendes riikides kasutavad salakaubavedajad ja võltsijad ära sigarettide suurt hinnaerinevust ELi mittekuuluvates ja ELi riikides.

Eestis salaturg väheneb, piirikaubandus tõuseb

Uuringust selgub, et võltsitud sigarettide ja salasigarettide mahud vähenesid Eestis 2017. aastal 21 protsenti. Selle põhjusena nähakse tugevat piirikontrolli ja julgeolekuasutuste tööd. Võrreldes 2013. aastaga on salaturg Eestis vähenenud poole võrra ehk 350 miljonilt sigaretilt 180 miljonile sigaretile. Sellest hoolimata jääb salaturu tõttu Eesti riigieelarvesse laekumata ligi 26 miljonit eurot aastas.

77 protsenti võltsitud sigarettidest ja salasigarettidest, mis Eestisse jõuavad, pärinevad Venemaalt ja Valgevenest. Tuntuimad brändid, mis Valgevenest ja Venemaalt üle piiride jõuavad on Bayron ja NZ. Põhiliseks mõjuriks, miks Venemaalt ja Valgevenest sigaretid Eestisse jõuavad, on hind. Mõlemas riigis on sigaretipaki hind aktsiisimäärade tõttu ligi kaks eurot odavam.

Kuigi võltssigarettide ja salasigarettide mahud Eestis vähenevad, on võrreldes 2016. aastaga suurenenud 35 protsendi ulatuses legaalne piirikaubandus, kust riik maksutulusid ei saa. Võrreldes möödunud aastaga on näiteks suurenenud ligi kaks korda Lätist toodud sigarettide arv.

Eestist viiakse sigarette välja põhiliselt Soome. Need mahud on viimastel aastatel olnud võrdlemisi stabiilsed, ulatudes 270 miljoni sigaretini aastas. Eestist (legaalselt) ja Venemaalt pärinevad sigaretid moodustavad 46 protsenti Soome salasigarettide turust.

Võltssigarettide arv on Euroopas tõusutrendis

Möödunud aastal moodustasid ELis, Norras ja Šveitsis võltssigaretid suurema osa üldisest ebaseaduslike sigarettide tarbimisest kui varasemal neljal aastal. Võltssigarettide mahud tõusid aastaga 8,6 protsenti, mis teeb kokku ligi neli miljardit sigaretti ja moodustab 9,2 protsenti sigarettide salakaubandusest.

Ebaseaduslike, ilma konkreetse riigi märgistuseta sigarettide voog moodustas kogu Euroopas 2017. aastal suurima ebaseaduslike sigarettide allika, lisaks vähenenud voogudele Valgevenest ja Ukrainast, mis olid 2016. aastal suurimad lähteriigid.

Uuringu tellijaks oli RUSI, kvantitatiivsed andmed kogus KPMG oma iga-aastase aruande Project SUN kaudu. See on ainus omataoline aruanne, milles uuritakse igal aastal ebaseaduslike sigarettide tarbimise ulatust ja vorme kogu Euroopa Liidus, Norras ja Šveitsis, mis võimaldab teha võrdlusi aastate kaupa.

Sel aastal analüüsis RUSI lisaks olulisi suundumusi ja arenguid mustal turul, sealhulgas interneti ja postisüsteemi kasutamist sigarettide ebaseadusliku kaubanduse hõlbustamiseks.

Toetust uuringu läbiviimiseks sai mõttekoda tubakatootjatelt endilt, täpselt ettevõtetelt British American Tobacco ja Philip Morris International.

Tagasi üles