Siseminister Andres Anvelti sõnul võiksid kohalikud omavalitsused saada õiguse ise kiiruskaameraid paigaldada, kuna nemad tunnevad kohalikke probleemseid teelõike kõige paremini. Osa trahvirahast saaks omavalitsus aga endale.
Anvelt lubaks omavalitsustel külavaheteedele kiiruskaameraid panna (13)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
31. juuli 2018, 10:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu Anvelt eilses Postimehe arvamusartiklis kirjutas, on olukord liikluses tõsine. «Pole vaja meelde tuletada, et tänaseks on liikluses oma elu kaotanud pea sama palju inimesi kui mullu terve aasta peale kokku,» ütles ta.
Tema sõnul ei piisa enam sellest, kui vaid siseministeerium ja Politsei- ja piirivalveamet probleemiga tegelevad. Ta leiab, et liiklusohutusse peaks panustama ka teised asutused, sealhulgas kohalikud omavalitsused.
«Täna ja ka edaspidi planeerib politsei ressurssi riskipõhiselt ja see keskendub tavapäraselt suurtesse liiklussõlmedesse ning trassidele, samas ei mahu madala intensiivsuse tõttu loetellu paljud kohad, kus on vaja siiski inimeste turvalisust tagada,» kirjutas ta kirjas valdade ja linnade liitudele.
Seetõttu leiab minister, et kohalikud omavalitsused peaks saama võimaluse panustada oma territooriumil liiklusjärelevalvesse, kui selleks on vajadus. «Kohalikud omavalitsused tunnevad kõige paremini kohalikke probleemseid teelõike, kus kiirust ületatakse ja võiksid omada õigust ise kiiruskaameraid paigaldada, selleks on võimalik ka Euroopa Liidu linnade liikuvuse süsteemist toetust taotleda,» tegi Anvelt ettepaneku.
Kui omavalitsuse püstitatud kiiruskaamera registreerib rikkumise, toimuks menetlus ühtses, politsei hallatavas süsteemis, kuid osa trahvist kuuluks omavalitsusele kiiruskaamera hooldamiseks. Trahviraha täpne jaotus vajab veel analüüsi, selgitas siseminister.
Seetõttu soovib Anvelt teada, kas vallad ja linnad on tema ettepanekust huvitatud ja kas nad näevad vajadust ja võimalust statsionaarsete kiiruskaamerate kasutuselevõtuks eeldusel, et selleks on loodud õiguslikud ja finantsilised muudatused.
Lisaks sellele peaksid kiiruskaamerad Anvelti hinnangul olema tunduvalt mobiilsemad kui praegu. See tähendab, et tulevikus saab kaamerate asukohta pidevalt vahetada. See muudaks näiteks mõttetuks statsionaarsete kiiruskaamerate eest hoiatavad mobiilirakendused.
Anvelt on välja käinud ka idee, et tuleviku kiiruskaamerad võiks lisaks kiiruse ületamisele tuvastada autoroolis kõrvalised tegevused nagu telefoniga rääkimine või nutitelefoni kasutamine.