EMT endine tippjuht arendab Kesk-Aasia mobiilside valdkonda

Tõnu Grünberg

FOTO: Toomas Huik.

Suvel TeliaSonera Kesk-Aasia piirkonna asepresidendina tööle asunud EMT endine tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg juhib kontserni tehnoloogiavaldkonna arenguid seitsmes erinevas riigis, samuti on tema vastutada sadadesse miljonitesse dollaritesse kuuluv tehnoloogiavaldkonna investeerimisressurss.

Kuidas on kulgenud esimesed kuud uues ametis sisseelamiseks? 

Kiiresti, kohe väga kiiresti. Ja samas on selline tunne, nagu oleks juba kolm aastat siin töötanud: meeletult uut infot, uusi inimesi ja kogemusi, palju lennutunde. See kõik on nõudnud sügavat keskendumist, et alustad hommikul ja lased pausita üsna hilise õhtuni välja.

Nädalavahetustel olen siiski üritanud lõõgastuda, aga siiski ka paljud nädalavahetused on tulnud töiselt mööda saata. Kuid väga põnev on, ja see annab vajaliku jõu ja keskendumise.

Kas oled kokku puutunud ka millegi sellisega, mis Eestist tulnud inimesele väga võõras ja harjumatu tundub?

Ausalt öeldes mitte väga. Ma olen lihtsalt maailmas piisavalt palju ringi reisinud ja nii erinevate inimestega kohtunud, et mind on juba raske üllatada. Kuid eks kultuurilised erinevused põhjustavad ka erinevusi tööstiilides.

Näiteks kui sa idamaalasel palud teha midagi, mida ta mingil põhjusel teha ei saa, siis kuna neil on väga raske «ei» öelda, võib juhtuda, et ootad juba tulemust. Siis aga selgub, et seda ei ole hakatud tegemagi ning sulle ei ole tihatud öelda. Kuigi ma seda tean ja olen valvel, olen siiski juba paaril korral jõudnud signaale valesti lugeda ja pidanud nägema tähtajaks tegemata töid.   

Millistele turgudele ja eesmärkidele kulub Sinu ja Su meeskonna põhiaur?

Tegeleda tuleb kõigi seitsme turuga – ehk siis Moldaavia, Gruusia, Aserbaidžaan, Usbekistan, Tadžikistan, Kasahstan ja Nepaal. Palju energiat on läinud järgmise aasta eelarvete ja eeskätt investeerimisplaanide koostamisele kõigis nendes riikides.

Teine suur töö, mida olen alustanud ja mis põhilise energia võtab, on ühise tehnoloogiastrateegia väljatöötamine ning kõiki puudutavate põhiprotsesside harmoniseerimine – näiteks tarnetega seotud protsessid.

Kuidas iseloomustad Eestiga võrreldes Türgi ja teiste Euraasia riikide mobiilsideturu arenguid?

Üks siinse kandi omapärasid on see, et enamik mobiilsidekliente kasutab ettemaksuteenust -  nendega ei ole operaatorid sõlminud lepinguid, vaid kliendid maksavad alati teenuse eest ette, kuna paljudel ei ole näiteks pangaarvet.

Seega -  kui neile arve saata, peavad nad ikkagi seda minema sularahas kuskile maksma, mis võib keeruline olla.

Samuti on krediidiriskid suured. Kuna kliendilepinguid pole, ei ole võimalik ka terve rida keerukamaid lisateenuseid, kus on vaja klienti kindlalt tunda.

Samas tuleb öelda, et mobiilse interneti plahvatuslik levik on ka siinsetes riikides juhtumas ja infoühiskond jõuab ka siin üha enamate inimesteni.

Palju on siiski võimalik Euraasia turgudel juurutada ja ellu viia selliseid lahendusi, millega oled Eestis ja EMTs kokku puutunud?

Üldisi kogemusi infrastruktuuri rajamisel ning vastavate protsesside loomisel ja juhtimisel saab kõiki kasutada.

Selliseid infoühiskonna lisateenuseid, millega oleme Eestis harjunud – näiteks mobiilne parkimine ja mobiil-ID - on siinkandis mõistagi raskem rakendada.

Samas näiteks Moldaavias aitame koos EMT ja Sertifitseerimiskeskusega Eesti mobiil-ID’ga sarnast teenust rakendada. See sõltub väga palju ka Moldaava riigi valmisolekust, kuid hetkel on siiski täiesti olemas.

Eesti edu infoühiskonna teenuste rakendamisel on ju ka paljuski saanud võimalikuks tänu riigi ja selle allasutuste positiivsele suhtumisele ja avatud koostööle erasektoriga. Seda paraku siinkandis kõigis riikides veel ei kohta.

Kui suur ja kirju on meeskond, mida juhid? Said kellegi endaga Eestist ka n-ö kaasa võtta?

Eestist siin Istanbulis TeliaSonera Euraasia üksuse peakorteris peale minu kahjuks kedagi ei ole. Peakorteris töötab üldse inimesi kolmekümne ringis, seega tiim ei ole suur. Küll on seda aga vastutus ja valitsemisala.

Näiteks mina vastutan tehnologiavaldkonna arengu eest, sealhulgas ka aastase, 600-700 miljoni dollari suuruse investeerimisressuri põhjendatud kasutuse eest.

Otseselt peakorteris on minu meeskonnas tööl vaid neli inimest erinevatest rahvustest, kes omakorda vastutavad alamvaldkondade eest. Samas saame me erinevate eesmärkide täitmiseks kasutada ressurssi operaatorfirmadest, kus telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaga töötab tuhandeid inimesi.

Oskad Sa välja tuua ka mõned huvitavad või eriskummalised trendid või eelistused, mis mõnede Euraasia turgude mobiilikasutajate seas hetkel popid on?

Vajadus erinevate lisateenuste järele on Euroopa omadest osaliselt üsna erinev. Näiteks «mobile money» rakendused ei ole sugugi sellised nagu meie oleme harjunud – maksmine parkimise ja ühistranspordi või ajaleheartikli lugemise eest.

Nende jaoks on oluline raha ülekandmise võimalus, näiteks kuidas saata oma välismaal teenitud raha koju perekonnale, kus kellelgi ei ole pangaarvet ja mobiilides on ettemaksukaardid.

Mitmetes siinsetes riikides on arvestatav osa kogu sisemajanduse kogutoodangust teenitud välismaal töötavate inimeste poolt, kus nad siis palga oma koduriiki saadavad. Selliste teenuste väljaarendamisega tuleb näiteks tegeleda.

Lisaks võib tuua näite elektritoite valdkonnast. Mitmetes - eriti mägistes - riikides on valulised probleemid tugijaama mastikohtade ühendamisel elektrivõrku.

Isegi peale võrku ühendamist on voolu tihtipeale ehk vaid 50 protsenti ajast ning ka diiselgeneraatoritele kütuse viimine toimub vahel lausa šerpade seljas kanistritega, rääkimata probleemidest diiselgeneraatorite hooldusel.

Aga nüüd on küpseks ja majanduslikult mõttekaks saanud päikese ja tuuleenergia kasutamine, mis tagavad sõltumatu elektritoite näiteks Nepaalis juba üha enamates paikades. Nii suurt elektritoite töökindluse muret Euroopa ei tunne.

Kui tihti saad Eestis käia külastada ja kuidas siintoimuvaha end kursis hoiad?

Eestis olen saanud käia siin oldud kolme kuu sees paar korda. Novembris ehk õnnestub taas tulla mõneks päevaks.

Kuid paraku külastan Eestit üsna harva ja korraga üsna lühikest aega. Aga eks kaasaegsed sidevahendid tulevad taas appi - jälgin regulaarselt Eesti meediaväljaandeid internetist ning näiteks vaatan hommikukohvi kõrvale «Terevisiooni» ja õhtul kella üheksast «Aktuaalse kaamera» põhisaadet interneti vahendusel.
 

Tagasi üles