Peaminister George Papandreou hoiatas viitega Vana-Kreeka mütoloogilisele titaanile Atlasele, et riik on küll võtnud enda õlgadele tohutu vastutuskoorma, kuid ei suuda kanda kõiki Euroopa probleeme.
Papandreou: Kreeka ei jaksa Euroopat kanda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me oleme võtnud kanda tohutu vastutuskoorma, kuid me ei ole Atlas, kes võttis enda õlgadele kõik Euroopa koormad,» ütles Papandreou nädalavahetusel Ateena ajalehele Proto Thema. «Kui Euroopa oma probleeme lahendada ei suuda, on tagajärjed meile kõigile Euroopas ettearvamatud.»
«Üksnes ühiselt tegutsedes suudavad meie poliitilised jõud tõestada, et Kreeka üritus ei ole lootusetu,» ütles peaminister oma rahva poole pöördudes. «Pankrot oleks katastroof.»
Papandreou sotsialistlik võimupartei Pasok on ka isekeskis tülis viimase 8 miljardi eurose laenumakse eest ELile ja IMFile lubatud kasinusmeetmete pärast, konservatiivne opositsioon keeldub aga programmiga koostööd tegemast.
Meetmed lähevad Kreeka parlamendis hääletamisele neljapäeval. Mitmed karmi liini pooldavad sotsialistid on ähvardanud partei tahtest üle astuda ja vastu hääletada, kuigi eelnõu peaks enne nädalavahetuseks määratud ELi tippkohtumist siiski läbi minema, kuna seda toetab reformimeelne paremtsentristlik Laos partei.
Olukord Pasok parteis on niivõrd pingeline, et haridus-, tervishoiu- ja transpordiministrid – keda peetakse EL-IMFi programmi peamisteks toetajateks kabinetis – pöördusid sotsialistidest rahvaesindajate poole ühisavaldusega hääletada uue paketi poolt.
«Meil tuleb vajutada gaasi, mitte pidurit, et kriisist võimalikult kiiresti väljuda... kõhklemine, viivitused ja tagasitõmbumine ei aita kedagi meist,» ütlesid Anna Diamantopoulou, Andreas Loverdos ja Yiannis Ragousis eile ajalehtede vahendusel.
Ministrite pöördumise taustafooniks olid rahvarahutused. Märulipopitseil oli eile kokkupõrge töölistega, kes blokeerisid juurdepääsu Ateena peamisele prügilale – pärast seda, kui Loverdos palkas eraettevõtjad vabastama kesklinna prahimägedest, mis on sinna kogunenud munitsipaaltöötajate 10-päevase streigi tulemusel.
Ees seisab järjekordne nädal täis riigiteenistujate, transportitöötajate, õpetajate ja haiglapersonali streike, mis kulmineerub neljapäeval 24-tunnise üldstreigiga – juba teisega kahe nädala jooksul.
Streikide taga on ametiühingud, mis esindavad ligikaudu poolt Kreeka tööjõust.
5-päevase streigi on välja kuulutanud rahandusministeeriumi töötajad – nende hulgas ka maksukogujad, keda ähvardavad kõige suuremad palgakärped. Seda vaatamata üleskutsetele suurendada laekumisi olukorras, kus rahvusvaheliste laenuandjate rahaülekanne viibib.
Kreeka meedia teatas nädalavahetusel, et kui maksuraha kogumise kvaliteet ei parane, lõpeb valitsusel novembri teiseks nädalaks raha avaliku sektori palkade ja pensionide maksmiseks.
Enam kui 50 protsenti maksumaksjatest tasus tähtaegselt ära täiendava «solidaarsusmaksu» mullustelt sissetulekutelt, kuid varamaksu kogumine võib tööseisaku tõttu viibida, ütlevad ametnikud.
Brüssel on hoiatanud Kreekat, et riigirahanduse toestamiseks ei tohi lasta käiku ELi poolt investeerimisprojektide jaoks eraldatud 2 miljardit eurot.
Copyright The Financial Times Limited 2011.