Kinnisvarafirma omanik Priit Vare: kasse tuleb kindlalt võtta kaks

Larsen Kinnisvara üks omanikest, Priit Vare. Foto: Joakim Klementi

Viis aastat tagasi otsustas Priit Vare koos sõbra Janek Buschiga, et aeg oleks ettevõtlusesse suunduda. Vare sõnul polnud sel hetkel oluline isegi see, mida täpselt teha - peaasi, et saaks teha oma asja ja ühel päeval oleks neil kontor, mille külmikust ei puuduks külmad õlled. 

«Meil oli vahepeal selline tunne, et me võiks kasvõi suvalisi saviplönne toota, aga kui me oleme ise need, kes toodavad, siis see on kordades ägedam, kui ükskõik mis muu, mida me teeme kellelegi teisele,» kirjeldas Priit Vare, kuidas viis aastat tagasi jõudis ta üheskoos sõbra Janek Buschiga otsusele luua oma kinnisvarafirma Larsen.  

See, et Jõgevalt pärit Vare just kinnisvaraärisse jõudis, on mehe sõnul olnud suuresti õnnelike juhuste kokkumäng. «Napilt läks see, et ma ei ole täna Londonis advokaat,» sõnas Larsen kinnisvara üks omanikest. Välismaal õnne otsimas on ettevõtja käinud juba noorest saati. «Läksingi Jõgevalt Ameerikasse. See oli selline suhteliselt suur kultuurišokk,» meenutas Vare, kuidas ta 16-aastaselt kodust välja kolis ja vahetusõpilasena USA-sse suundus.

Tagasi Eestisse jõudes õppis ta Hugo Treffneri gümnaasiumis ning otsustas siis õpnguid uuesti võõrsil jätkata. Tema valikuks osutus Inglismaal asuv Warwicki ülikool, kus ta asus õppima õigusteadust ja ärijuhtimist. «Selle otsuse, et mis ülikooli minna, tegin ma tol hetkel puhtalt Exceli tabeli põhjal,» selgitas ettevõtja, kuidas oma valiku tegi ta vaid ülikoolide pingeridu võrreldes.

Sealjuures nägi ta juba õpingute ajal end tulevikus elamas suurlinnaelu, kust ei puuduks ülikond, pikad tööpäevad, klaasist majad ja suured tehingud. «Siis ei olnud veel seda telesarja Suits, et see pidi kuskilt mujalt tulema,» ei osanud Vare öelda, kust need mõtted alguse said. Nii tegi praegune ettevõtja mitmeid praktikaid Londoni advokaadibüroodes ja asus lõpuks tööle tuntud finantsnõustamise ettevõttesse, kus tema ülesandeks sai ettevõtete strateegia nõustamine.

Kui hetkel tagasi vaadates jätab see kõik Vare suust kuulduna üpriski lihtsa mulje, ei tee ta saladust, et Londonis konkurentsis püsimiseks tuleb kõvasti tööd teha. «Kui ei jõua töötada 14 tundi päevas, siis mine ära, sest ukse taga on järjekord inimestest, kes teevad sinust poole rohkem tööd,» selgitas ettevõtja Londoni mentaliteeti. Selleks, et nii maailma ühes suurimas ärikeskuses, kui siin samas Eestis, üleüldse löögile pääseda, tuleb Vare soovitusel järjekindel olla. «Ma innustaks siin Eestis noori, kes kandideerivad tööle, mõtlema nii, et kui sa oled kolm või neli CV-d saatnud välja, siis seda on tegelikult väga vähe,» sõnas Vare, kes saatis enda sõnul ise laiali kümneid ja kümneid CV-sid. Tänu sellele õnnestus tal lõpuks ka 2000 kandideerija seast endale praktikakoht tagada. «See kindlasti ei olnud kõik kinni selles, et ma olin nii tubli, pidi õnne ka olema,» kirjeldas Vare, lisades, et arvatavasti mängis tema kasuks ka tema teistsugune taust. «Tasub rõhutada, et sa oled endisest idablokist, mitte Põhja-Euroopast, sest see on huvitav ja eristab sind rohkem,» jagas Vare nippe, millega välismaal läbi lüüa.

Londoni suures klaasmajas töötamisele tuli lõpp siis, kui tema tolleaegne tüdruksõber võttis vastu otsuse, et ta ei taha Londonisse kolida. Nii otsustas ka Vare tagasi Tallinnasse tulla. «Mis oli väga õige otsus,» kommenteeris ettevõtja, selgitades, kuidas Inglismaal elades sai ta aru, kui hea on Eestis. «Näiteks sel nädalavahetusel telkisin otse Peipsi kaldal ja tõdesin taaskord, kui kättesaadav on meile eestimaalastele looduse idüll ja privaatsus,» tõi ta välja kodumaa võlusid.

Eestisse tagasi jõudes jäi ta tööle samasse Londoni ettevõttesse ning ühtlasi kutsus ta Tallinna filiaali tööle ka ühe oma tänase parima sõbra ja äripartneri Janek Buschi. «See võis olla olukord, kus me tegime umbes sajandat Powerpoint’i slaidi ja siis Janek ütles, et vaja oleks muutust. Selle peale, kui ma küsisin, et no mida me võiks teha, siis ta ütles, et vahet ei ole, ükskõik mida – peaasi, et teeme endale» kirjeldas Vare, kuidas üheskoos Buschiga sai alguse idee oma äri alustada. Ettevõtja sõnul ei osanud nad sealjuures nii kõrgelt mõelda kui täna. «Janek ütles, et võiksime jõuda nii kaugele, et ühel päeval on meil äge kontor, kus oleks külmkapp, kus on külmad õlled sees. See oli tol hetkel meie ambitsioonide lagi,» meenutas Larsen kinnisvara omanik. Vare ei tee saladust, et tänaseks on ka see välja reklaamitud kontori külmkapp koos külmade jookidega olemas.

Kinnisvaraärisse otsustati suunduda aga eelkõige seetõttu, et Busch oli juba kooliajal tegelenud korterite ostmise, korda tegemise ja hiljem maha müümise või rentimisega. «Too hetk oli mõte, et alustuseks teeme mõned korterid korda ja teenime nii palju, et saame enam-vähem ära elatud,» meenutas Vare ettevõtte algusaegu. Tema sõbral ja Larsen Kinnisvara nõukogu liikmel Kristjan Vilosiusel olid aga teised plaanid. «Kristjanil oli elutarkust ja sellist visiooni, et teeme kohe suuremalt ja see suuremalt tegemine tähendas siis seda, et me olime pool aastat Larseniga tegelenud, kui me juba ostsime oma esimese suure projekti jaoks kinnistu, mis oli Erika 15 projekt Põhja-Tallinnas, mis osutus väga edukaks,» kirjeldas ettevõtja.

Kinnisvarafirma juhi sõnul mängis nende kasuks kindlasti ka nooruse uljus - kui nad oleks viis aastat tagasi teadnud kui raske see on, siis võib-olla ei oleks nad julgenud seda ette võtta. «Hea on, et me oma prognoosides olime nii naiivsed ja meie riskianalüüs ei olnud väga põhjalik,» sõnas Vare. Firmajuhi sõnul on see tegelikult olnud väga raske periood. Nad on selle ajaga palju valusaid õppetunde saanud ning elanud üle iga kinnisvaraarendaja kõige suuremad õudusunenäod, sealhulgas peatöövõtja pankrotistumise ja projekti finantseeriva panga likvideerimise.

Ettevõtluse võlud kaaluvad aga valud üles. «Näiteks ma ei oleks oma eelmises töökohas saanud tegeleda lohesurfiga, kuna selle hobi harrastamine sõltub ilmast ja nüüd ongi nii, et mõnikord, kui on tuult, on vabadus oma päev ümber sättida,» tõi Vare välja paindlikkuse, mille ettevõtlusega tegelemine annab. Päeva lõpuks on tema sõnul aga oluline mõista, et tegelikult on töö lihtsalt töö ja ainult üks osa inimeste elust. «Võiks mõelda nii, et elu ei tuleks elada selleks, et oma äri paremaks muuta, vaid tuleks äri ajada selleks, et oma elu paremaks muuta,» lausus Vare.

Nii proovib ta ka ise töö kõrvalt piisavalt aega pühendada enda hobidele, sõpradele ja kassidele. Nimelt on Vare lisaks kinnisvarafirmale peremeheks ka kahele hoiukodust võetud kassile - Metile ja Pipole. «Kõigile, kes kaaluvad kassi võtmist, siis võtke kindlalt kaks. Korduvalt on seda soovitust mu sõbrad eiranud ja pärast kahetsenud,» jätkus Varel nõuandeid ka loomasõpradele.

Mis puutub aga mehe tulevikuplaanidesse, siis kinnisvaraärist ta nii pea veel loobuda ei kavatse. «Minu plaanid on kindlasti seotud Larsen Kinnisvaraga, vastasel juhul tabaks mind selline professionaalne identiteedikriis, sest Larsen on ikkagi nii omaks saanud,» sõnas ettevõtja, lisades, et juba lähiajal sisenevad nad ka majutusärisse, tulles turule 350 mikrokorteriga.