Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees ja endine maaeluminister Urmas Kruuse (Reformierakond) leidis, et valitsus pole kriisiks põllumajanduses piisavalt valmistunud ja tegutsemise asemel istub käed rüpes. Aivar Kokk (Isamaa) pole temaga nõus.
Kruuse: hämmastab, kuidas valitsus tohutut kriisi ära ei tunne (13)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
30. juuli 2018, 13:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu maaelukomisjon kohtus täna Jõgeval erakorralisel istungil põllumeeste esindusorganisatsioonidega, et arutada pikast põuast tekkinud probleeme ja võimalikke lahendusi olukorra leevendamiseks.
«Läks nii nagu ma kartsin: valitsus pole selleks kriisiks valmis. Maaeluminister (Tarmo Tamm-toim) tuli täna alles puhkuselt ja neil (valitsusel-toim) oli kõik läbi rääkimata,» ütles Kruuse pärast kohtumist.
Mehe sõnul pole sellist põuda olnud üle 50 aasta. «Tegu on väga erakorralise olukorraga. See, et valitsus ei taha isegi arutada, kas ja kuidas peaks hädaolukorra seadust muutma, mis kaitseks ettevõtjad, hämmastab mind sügavalt,» rääkis poliitik. Olgu öeldud, et Läti kuulutas põua tõttu riikliku eriolukorra välja juuni lõpus, Leedu juuli alguses.
Kruuse sõnul väljendub valitsuse passiivsus selles, et toetusi «määritakse kõigile ühtlaselt», samas ei taheta kriisiga tegeleda valdkondade kaupa ehk jagada toetusi just abivajajatele. «See aitaks neid põllumehi, kes erinevate toetuste alla ei kvalifitseeru,» märkis Kruuse, tuues näiteks välja need, kes on põllumehena väga lühikest aega tegutsenud või kes põllumaad suures ulatuses rendivad.
«See on spiraalkriis, mille lõpptulemust me ei tea. Kui saaki on täna vaid 20-70 protsenti möödunud aasta mahust, kui loomadele antakse ette juba talvesööta, siis on need väga tõsised märgid, mis vajavad sekkumist,» loetles Kruuse. «Miks ei taheta erakorralist olukorda välja kuulutada? See eeldab seda, et valitsus istuks maha ja arutaks probleeme, aga nad vist puhkavad seal kõik ega tööta omavahel kokku,» leidis eksminister.
Hullem kui seakatk
Tänasel kohtumisel osalenud maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) ütles hakatuseks, et olukord on praegu tunduvalt hullem kui kolm aastat tagasi, mil Eestit räsis sigade Aafrika katk. «See kriis on kõikehõlmavam. Köögiviljasektoris on seis väga hull ja loomasööda kogumise poolt täpselt sama. Viljasaak on poole väiksem kui eelnevatel aastatel. Olukord on kriitiline,» kõlas poliitiku diagnoos.
Koka sõnul ei istu valitsus aga käed rüpes. Kasvõi täna võttis maaelukomisjon vastu mitu otsust, mis põllumeeste olukorda peaks veidi kergendama, lisas Kokk. Näiteks tegid nad valitsusele ettepaneku anda põllumeestele läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) käibevahendite laenu 20 miljoni euro ulatuses, mis oleks tagatiseks pankade võimalike laenunõuete eest.
Teine komisjoni ettepanek oli see, et PRIA maksaks tänavu otsetoetused septembri asemel juba varem välja, et põllumehed ei jääks finantsraskustesse, rääkis Kokk. Kolmas soovitus valitsusele oli lõdvendada veeseaduse seda osa, mis lubaks veekogudest põllusaaduste kastmiseks hõlpsamalt vett võtta. Praegu on piirangud peal.
«Aga kui sa küsid, et miks erakorralist olukorda välja ei kuulutata, siis ma lõõpides täna ütlesin, et erakorralist olukorda loomadele ei sööda, selle asemel tuleb meil leide põllumeestele raha,» ütles ta.
Samas on Kokk päri, et kõige enam kannatanud köögiviljasektorile tuleb ilmselt erakorraline olukord ikkagi välja kuulutada. «Ütleme nii, et see seadus tuleb ette võtta ja need parandused teha,» märkis ta, lubades sellega sügisel riigikogu komisjonis tegelema hakata.
Aga kas valitsus pole piisavalt ette valmistunud? «Alati on lihtne rääkida, aga kui vaadata viimast kahte aastat, siis oleme siseriiklikud üleminekuteotused uuesti taastanud. Riigi eelarves leiti põllumeestele lisaraha. Viimasel kahel aastal on põllumajandus olnud tähelepanu keskpunktis ja me oleme sinna päris palju raha suunanud,» vastas Kokk.
Kolmandik põllumeestest makseraskustes
Eestimaa Talupidajate Liidu juht Kerli Ats ütles, et kuigi poliitikud on põllumeeste vastu üles näidanud mõistmist ja lugupidamist, tuleb tal Urmas Kruuse kriitikaga osaliselt nõustuda. Atsi sõnul võinuks valitsus oluliselt varem hakata Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu põllumeestele käibelaenu andma, et viimastel oleks tagatis pankade võimalike laenunõuete vastu.
Seda kinnitab ka liidu poolt möödunud nädalal läbi viidud uuring, mille tulemused on jahmatavad. Nimelt selgus, et tervelt 36 protsenti põllupidajatest on praeguseks juba makseraskustes ega suuda oma partnerite või pankade ees lepingulisi kohustusi täita. 39 protsenti vastanutest märkis, et neil saabuvad samad mured kas sügisel või aasta lõpus. Vaid veerand vastanutest tulevad põuakahjudega finantsiliselt kenasti toime.
Olgu öeldud, et talupidajate liidu uuring hõlmas 100 Eesti väikese ja keskmise suurusega põllupidajat, kusjuures vastanute hulgas olid nii teravilja- kui ka köögiviljakasvatajad ning loomapidajad. «Seega ma arvan, et kiireid lahendusi ei paista. Keeruline olukord on alles ees,» märkis Ats.
Samas oli ta täna maaelukomisjoni istungil välja käidud ettepanekute suhtes pigem optimistlik. «Loodame, et valitsus need õige pea ka ellu viib,» lisas ta. Üks lisaettepanek Atsil siiski on. Tema arvates peaks looma pikaajalised sooduslaenud noortele alustavatele põllumeestele, samuti toetama neid know-how’ga, kuna just nemad on praegu oma nooruse ja kogenematuse tõttu kõige haavatavamas seisus.
Maaeluministeer Tarmo Tamm on varem öelnud, nad ei plaani erakorralist olukorda välja kuulutada. Küll aga saatis ta eelmisel nädalal pankadele ja kokkuostjatele pöördumise palvega, et nad seoses erakorraliste ilmastikutingimustega põllumeeste olukorda ja lepingute täitmisse mõistlikult suhtuksid. Samuti paluti vastutulelikkust, kui põllumajandustootjad soovivad olemasolevate lepingutingimuste ülevaatamist.
Kuum ja kuiv suvi
Põllumajanduse probleemide taga on selle aasta erakordselt soe ja kuiv kevad ning suvi. Sademetevaene ilm on mõjutanud taimede kasvu üle Eesti.
Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademete hulk selle aasta mais ligikaudu 60 protsenti väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega. Samuti oli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48 protsenti rohkem.
Allikas: maaeluministeerium