Saksa pangandus süstide hirmus tagajalgadel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble.
Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble. Foto: SCANPIX

Saksamaa pangandussektor on tõusnud kui üks mees kohustuslike kapitalisüstide vastu. Pangad panevad Berliinile tungivalt südamele, et Euroopa katsele kehtestada kõrged kapitalinõuded tuleb öelda kindel ei.

Riigi viis pangandusliitu läkitasid Saksa rahandusminister Wolfgang Schäublele raevuka kirja, milles nõuavad, et Euroopa pankade riskide hindamisel lähtutaks praegu kehtivatest kapitalinõuetest, jooksmata ette nn Basel III reeglitest, mis peaksid jõustuma alles 2019. aastal.

«Ei saa kuidagi olla finantsturgude stabiliseerimise huvides, et kapitalinõuete kunstliku karmistamisega fabritseeritakse Euroopa pangandustööstuse kujuteldavat nõrkust,» seisab kirjas, mille koopiale Financial Times pilgu sai heita.

Nimetatud initsiatiivi üksikasjad tulid päevavalgele pärast seda, kui suurima Saksa panga Deutsche Banki tegevjuht Josef Ackermann hoiatas otsesõnu Euroopa Liidu plaanide eest laenuandjaid rekapitaliseerida. Ackermann ütles, et müüks pigem maha väärtuslikke osi oma asutusest, kui võtaks vastu riigiraha.

17 euroala valitsust on klammerdunud lootusrikkalt pangasüstide plaani külge, nähes selles võtmelise tähtsusega sammu ühisraha finantskriisi tõkestamisel. Euroopa Komisjon avaldas kolmapäeval omaenda ettepanekud ühise Euroopa plaani jaoks.

Plaan tervikuna pannakse lauale 23. oktoobriks väljakuulutatud Euroopa Liidu tippkohtumisel. Lisaks pangasüstidele on seal kirjas ka meetmed Kreeka võlamäe madaldamiseks (kust kriis algas) ning 440 miljardi eurose EFSFi löögijõu suurendamiseks, mis pandi mullu püsti vältimaks nakkuse levikut üle euroala.

Saksa pangad on olnud nimetatud plaani kõige häälekamad vastased, kuid kriitikanooli lendab kogu Euroopa pangandustööstusest.

Schäublele saadetud kirjas, mille said samaaegselt ka Bundesbanki president Jens Weidmann ja Saksa finantsregulaator BaFin, seisab, et Euroopa Pangajärelevalve Asutus (EBA) ei tohiks teha stressiteste, «mis oleksid praegust pingelist olukorda arvestades ülepingutatud». See võrduks «isetäituva ennustusega», mis vaid süvendaks finantskriisi.

Berliinis klientidele peetud kõnes hoiatas Ackermann, et paljude pankade jaoks on kapitali kogumine turgudelt praegust kliimat arvestades võimatu. Ta ütles, et Deutsche Bank teeb «kõik, mis ta võimuses», et pealesurutud rekapitaliseerimist vältida.

Ackermann hoiatas samas, et see võib tähendada «bilansi tugevat koomaletõmbamist, ilmselt aga ka taandumist tegevusaladelt, mis oleksid igati panga strateegilistes huvides».

Saksa rahandusministeerium ei ole kirjale veel reageerinud, kuid ametnike sõnutsi on valitsus Euroopa pankade rekapitaliseerimise ühisstrateegiast väga huvitatud ega taha lubada olukorda, kus iga riik omaenda lahendust rakendama hakkab – nagu juhtus 2008. aastal pärast Lehman Brothersi kokkukukkumist.

Keskpankur Weidmann ütles Saksa tabloidile Bild, et enamik panku on paremas seisus, kui aastal 2008, samas aga on usaldus riigivõlakriisi tõttu rikutud. Ta ütles, et pangad peaksid tõstma kapitalitaset omaenda ressurssidest, kuid möönis, et «lõppkokkuvõttes» võib olla vajalik neile survet avaldada.

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles