Enim normidele mittevastavat kütust leiti Statoili tanklatest

Tankimine muutub järjest kallimaks.

FOTO: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Tänavu on kõige rohkem kontrollitud Lukoili ja Olerexi tanklaid, kuid enim nõuetele mittevastavat kütust leiti Statoili ja Alexela jaamadest, kusjuures Statoilis oli negatiivsete proovide protsent kõige kõrgem.


Statoili tanklatest võeti kokku 44 proovi, millest negatiivseteks osutus 4 ehk 9,1 protsenti. Alexela 47 proovist ei vastanud nõuetele samuti 4, mis teeb aga ebaõnnestumise protsendiks 8,5.

Olerexi tanklaid kontrolliti 50 korda ja leiti 3 ebakvaliteetse kütuse juhtu. Lukoil eksis 51 kontrollimise juures kahel korral ja Neste 24 proovist oli vaid üks negatiivne.

Jaanuaris leiti Statoil Uuemõisa tanklas diislikütus, mille veesisaldus ei vastanud normidele. Ettevõte selgitas, et tanklas purunes tankuri tehnoloogiline torustik, mistõttu pinnasevesi sattus tankimisel diislikütuse hulka. Maksu-ja tolliamet määras kvaliteedistandardi rikkumise eest ettevõttele trahvi, mille see ka tasus. Kõigile klientidele hüvitati tekitatud kahju.

Ülejäänud kolme juhtumi kohta ütles Statoil Eesti kontseptsioonijuht Kai Realo, et kütuseproovi kordusanalüüs kõrvalekallet ei tuvastanud, mistõttu ei tehtud kütusemüüjale ka ettekirjutust kvaliteedistandardi rikkumise eest.

Olerexi jaamadest tuvastati esmalt kütuseproovis lubatust suurem väävlisisaldus. Pärast samast proovist võetud kaht kordusanalüüsi selgus siiski, et väävlisisaldus kütuses jäi lubatud normi piiresse ja menetlus lõpetati. Väärib märkimist, et kolme eri labori poolt samast kütuseproovist tehtud analüüsid erinesid üksteisest kuni kümme korda.

Kahel ülejäänud juhul kõikus lubatust suuremas piires bensiini 98 oktaaniarv. Kütus suunati tagasi selle väljastanud terminaali.

«Süvenemata arutelusse, kas ja kuivõrd on sellised kõrvalekalded ohtlikud kütuse kvaliteedile, keskkonnale ja automootorile, tunnistame, et oleme 2008 aastal kahel korral müünud kvaliteedinõuetele mittevastavat kütust,» kommenteeris Olerexi turundusjuht Antti Moppel.

Vaatamata sellele, et 2007. aastal käivitas Olerex kütuse kvaliteediprogrammi, mille käigus analüüsiti põhjalikult kütuse liikumist läbi kogu tarneahela, kaardistati kõik võimalikud riskid ja täiustati käitlemise reegleid, tuleb Moppeli sõnul firmasisest monitooringuprogrammi veelgi täiustada. «Oleme teadlikud, et sellest sõltub kümnete tuhandete autoomanike rahulolu,» sõnas ta.

Moppeli sõnul toetab Olerex tanklates müüdava kütuse kvaliteedi teemalist arutelu, sest tegemist on kogu üldsusele olulise teemaga: autoomanikud vajavad kindlust, et nende kodutanklast ostetud kütus on kvaliteetne ning jaemüüjatest ei soovi keegi endale halva kütusega kaupleja mainet.

Kütuseseire andmed näitavad, et kvaliteediprobleeme on ette tulnud kõigil suurtel jaemüüjatel. Kuigi erinevaid juhtumeid analüüsides on ilmne, et tegemist ei ole olnud kütuse tahtliku ega lohakusest tingitud rikkumisega, on fakt see, et kütuste kvaliteedinäitajatest ei ole alati suudetud kinni pidada.

Kui mullu oktoobris tarbijakaitseamet tankurite väljastatavaid kütusekoguseid kontrollis, olid suurimad rikkujad Statoil, kus kontrollitud 10 tankurist ei vastanud nõuetele 6, ning Lukoil, kus 7 tankurist ei vastanud nõuetele 5 tankurit.

Tagasi üles