iDeal kampaania

Mait Raava: Hansapanga näide: mida on vaja rahvusvaheliseks läbilöögiks

Hansapank.

FOTO: Toomas Huik

Milliseid järeldusi tasub teha 20 aasta eest asutatud Hansapanga algusaegade eduloost, sellest kirjutab konsultant ja koolitaja Mait Raava portaalis juhtimine.ee

Esiteks seda, et väga edukaks saab ettevõte, kes tegutseb strukturaalselt uuenevas majandussektoris. Kuigi põllumajandus-, rõiva-, meedia- ja paljude teiste sektorite ettevõtted läksid 1990. aastate alguses samuti erakätesse, ei muutunud väljakujunenud sektorites tegutsedes nende tegevus olemuslikult. Seevastu pangad sisenesid täiesti uutele tooteturgudele, nagu välisarveldused, investeerimine, krediitkaardid, ja tegid seda uute jaotuskanalite, tele- ja internetipanga kaudu. Ühelt poolt uuenenud ja hüppeliselt kasvanud nõudlus ja teiselt poolt pankade innovatsioon lõid finantssektorist Eesti majanduse mootori.

Teiseks on õppida seda, et edukas valib kasumlikud kliendid. Hansapank valis oma klientideks kirsid tordil – jõukad ettevõtted ja eraisikud. Hansapangas maksis konto avamine pikka aega 500 krooni, mis võrdus sel ajal Eesti keskmise brutopalgaga. Sellised kliendid võimaldasid saavutada kõrge kasumlikkuse ja see omakorda investeerida palju tootearendusse.

Siit tuleneb kolmas reegel: edu toovad peavoolu tooted. 1990. aastate alguses oli kõige olulisem „toote omadus“ see, et varad on hästi juhitud ja pank ei lähe pankrotti. Lisaks kindlale mainele pakkus Hansapank uusi kaasaegseid tooteid ja need toimisid hästi (nt välisarveldused, pangakaardid). Rain Lõhmuse juhitud raha- ja väärtpaberituru üksus suurendas panga klientide jõukust sellisel määral, mis oli konkurentidele täiesti kättesaamatu.

Neljas reegel, mida varasemalt Hansapangalt õppida, on see, et konkurentsis võidab tugevaim ärimudel. Hansapanga konkurentsieelised põhinesid harvaesinevalt edukal varade-oskuste kombinatsioonil. Kui paljud pangad alustasid hoiukassa või riigipanga taagaga, siis Hansapank, eraldudes 1992. aastal pankrotistunud Tartu Kommertspangast, jätkas puhtalt lehelt. Hansapanga asutajad panustasid suhtevõrguga. Tõnu Laak, Olari Taal ja Rein Kaarepere olid Tartu Kommertspanga võtmeisikud, kes tõi tõid kaasa tugeva suhtevõrgu. Heldur Meerits töötas keskpangas. Olari Taal ja Toomas Sildmäe olid majandusministrid. Hannes Tamjärv oli väga hea avalikkusega suhtlemises ja aura kujundamises. Lisaks tugevale suhtevõrgule keskendus Hansapank algusest peale tugeva infrastruktuuri loomisele. Heldur Meerits ja Indrek Neivelt tegid väga korraliku laenupoliitika. Jüri Mõis, Tiina Mõis ja Toomas Sildmäe tegid suure arvelduspanga. Hansapank oli innovaatiline IT-süsteemides. See tagas tegevuse läbipaistvuse ja efektiivsuse. Klienditeeninduses töötasid kõrgharidusega võõrfiloloogid.

Hansapangas oli päeva lõpuks bilanss koos, kord majas.

Mait Raava on Pro Konsultantsioonide juhtimiskonsultant

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles