Sutter selgitab, miks elektri hind oluliselt tõuseb

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Esiplaanil Eesti Energia juht Hando Sutter.

FOTO: Tairo Lutter

Nagu Eesti Energia juht Hando Sutter juuli alguses hoiatas, on lähiajal oodata elektri hinna olulist kasvu, mille taga on peamiselt Põhjamaade hüdroelektrijaamade reservuaaride madal tase.

«Olen siin natuke paha poisi rolli võtnud,» rääkis Sutter tänasel Eesti Energia pressikonverentsil, kus kontsern tutvustas teise kvartali majandustulemusi. «Samas on see sõnumitooja karistamine asjade eest, mida mina ei saa muuta,» viitas ta juuli alguses ilmunud Äripäeva artiklile, kus ta rääkis, et elektri hind kallineb järgmiseks talveks kuni kolmandiku võrra.

Sutter põhjendas, miks elektri hind tõuseb. «Väga suur osa Baltikumis tarbitavast elektrist tuleb Skandinaavia riikide hüdrojaamadest,» alustas ta. «Vaatamata headele lumeoludele on kevadel langenud sealsete hüdroreservuaaride tase. Juunis langus jätkus ja juulis oli reservuaaride tase juba oluliselt madalamal kui viimase 22 aasta keskmine.» See tähendab pakkumise vähenemist ja seega hinnatõusu.

Peale selle toimusid meie regioonis suuremate elektrijaamade hooldused ja avariid, mis kergitasid periooditi elektri turuhinda. Lisaks sulgeb Eesti Energia lubatud töötundide ammendumise tõttu lähema aasta jooksul vanemaid energiaplokke, mis samuti hinda võib tõsta.

Viie aasta rekord

Näiteks tänavu juunis küündis keskmine elektri turuhind isegi 47,8 euroni megavatt-tunni kohta. Viimati oli kvartali keskmine elektri turuhind Eestis kõrgem 2013. aastal ehk vahetult elektrituru täieliku avanemise järgselt.

Eesti Energia prognooside kohaselt kerkib elektri hind tänavu kolmandas kvartalis lausa 60 euroni megavatt-tunni kohta. Sama hind on ka järgmise aasta alguses. Võrdluseks, tänavu aasta alguses maksis elekter Nord Pool elektribörsil vaid 37,5 eurot megavatt-tunnist.

Sutter toonitas, et Eesti Energia on Baltikumi ja Põhjamaade ühtsel energiaturul tilluke tegija, mistõttu nemad ei saa elektri hinda kuidagi mõjutada. Kuigi kõrge energiahind peaks tootjatele hästi mõjuma, vähendab nende kasumlikkust kolmekordistunud CO2 kvootide hind. «Elektri hind on kõrge, aga samamoodi on emissioonide hind kõrge, mida me riigile maksame,» lisas ta.

Siiski saab Eesti Energia elektri lõpphinda tarbija jaoks mõjutada läbi võrgutasu langetamise. «Seda me ka teha kavatseme,» märkis ta. Sel aastal on energiakontserni tütarfirma Elektrilevi võrguhinda juba langetanud, aga järgmise aasta 1. jaanuarist väheneb see Sutteri sõnul veel umbes 5-7 protsenti. Lõplik hinnalangus pannakse paika koostöös konkurentsiametiga.

Avatakse Eesti suurim tööstusinvesteering

Eesti Energia loodab tänavu sügisel avada viimaks ka 638 miljoni eurose Auvere elektrijaama. Tänaseks on on 300 megavatise võimsusega elektrijaama korralised hooldused lõppenud ja pärast viimast testi loodab Eesti Energia objekti viimaks General Electricult üle võtta.

«Kõik katsetused Auveres on lõppenud,» rääkis Sutter. «Ma ei saa öelda avamise kuupäeva, aga oleme astumas viimaseid samme, et see vastu võtta. Ühtegi suurt takistust teel ei ole. Loodame, et kolmanda kvartali jooksul teeme avamisürituse,» märkis ta.

Umbes samal ajal loodab Eesti Energia saada ka loa kohaliku suurima taastuvenergiafirma Nelja Energia ASi ostuks. Mäletatavasti teatas kontserni tütarfirma Enefit Green AS tänavu mais, et ostab 289 miljoni euroga 100-protsendilise osaluse Nelja Energias, lisaks võtab Enefit Green üle Nelja Energia laenud 204 miljoni euro ulatuses. 

«Loodame, et sügiseks saab ostuga ühele poole. See on selge suund meie strateegilise eesmärkide täitmiseks,» rääkis Sutter, lisades, et pärast tehingu jõustumist on neil kindel plaan Enefit Tallinna börsile viia, et kõik inimesed saavad firmasse investeerida. Enne on Eesti Energial tarvis aga Eesti konkurentsiameti luba. «Paistab, et konkurentsiamet sel suvel ei puhka, tööd tehakse kõvasti nii meie kui nende tiimide poolt, aga töö tuleb ära teha ja ma loodan, et sügiseks on asi tehtud.»

Teise kvartali puhaskasum 15 miljonit

Eesti Energia teenis 2018. aasta teises kvartalis 15 miljonit eurot puhaskasumit, mida on aastataguse ajaga võrreldes 12 protsenti rohkem. Eesti Energia käive kasvas aastavõrdluses 5 protsenti ja ulatus 186 miljoni euroni. Kulumieelne ärikasum EBITDA langes 17 protsenti 53 miljoni euroni.

Möödunud kvartalit iseloomustasid kasvanud hinnad energiaturgudel, ütles Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila.

Tagasi üles