Hirm hiilib euroala tuumiku suunas

FOTO: Scapix

Investorid panustavad üha enam Saksamaa ja Prantsusmaa langusele, andes märku, et kardavad eurokriisi levimist rahaliidu tugevamatesse liikmetesse.

Saksa võlakindlustuse hind lõi sel nädalal värske rekordi. Võlakindlustuse instrumendid ehk CDSid saavutasid teisipäeval ligi 122 baaspunkti taseme, mis lahtiseletatult tähendab, et 10 miljoni dollari väärtuses Saksa väärtpaberite kindlustamine viieks aastaks maksaks 120 000 dollarit aastas.

Analüütikute sõnutsi tähendab kaitse kindlustamine Saksa maksekatkestuste vastu sisuliselt seda, et investorite uskumust mööda peab Saksamaa maksma kinni perifeeria päästmise arve.

Küsimus, kui palju raha Saksamaa on valmis nõrkadele liikmetele välja käima, kütab üha enam Euroopa poliitikute kirgi. Väljaupitamiste mastaabi ja meetodite üle käivad vihased vaidlused.

Sel nädalal kõlanud uudised Euroopa pankade rekapitaliseerimisest on valitsuste krediidivõime veelgi suurema surve alla seadnud.

Investorid usuvad, et nõrgemate euromaade pankadele võib laekuda EFSFi kaudu miljardeid eurosid. Tugevamate maade pangad võivad aga omaenda valitsuste käest lisaraha saada.

Credit Suisse’i strateeg William Porter ütleb, et investorid peaksid ostma Saksa ja teiste tippreitingutega Euroopa riikide võlakirjade kindlustust, et lõigata kasumit nende laenuvõime languselt.

Ta märgib, et korrelatsioon – ehk Euroopa riigivõlakirjade ühes taktis liikumise määr – on alates regiooni võlakriisi algusest kasvanud. Ta kinnitab, Euroopa AAA-reitinguga riikide saatus sammub üha enam ühte jalga Itaalia ja Hispaaniaga.

«Oleme jõudnud staadiumisse, kus kriis on puhtalt süsteemne,» ütleb Porter.

Samas näib, et kahe tuumikriigi valitsuse laenuvõimete vahel tehakse siiski vahet.

Prantsuse ja Saksamaa 10-aastaste riigivõlakirjade tootluste erinevus venis sel nädalal ligi 75 baaspunkti peale, mis tähendab seda, et Prantsusmaa paberite hoidmise eest nõutakse rohkem lisaraha. Kuni selle suveni oli nende kahe vahe alati 30 baaspunkti kandis.

Saksa riigivõlakirju peetakse siiani närviliste investorite pelgupaigaks. Mis väljendub selles, et kuigi maksekatkestuste kindlustuse hind sel nädalal rekordi püstitas, on võlakirjade tootlused jonnakalt madalad – alates septembri algusest on nad langenud 2 protsendi piirimaile.

Mõnede kommentaatorite meelest peaks seis aga kriisi süvenedes muutuma.

Monument Securitiesi peaanalüütik Stephen Lewis ütleb: «Jälgides võlakriisi arengut on selge, et tuumikriike varsti enam pelgupaikadeks ei peeta, kuna nendegi osaks langevad mõned vaesemate liikesriikide probleemid.»

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Tagasi üles