USA president Donald Trump ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker jahutasid kuumaks köetud kaubandussõda ning maailma kahe suurima majanduse juhid leppisid kokku lükata uute tariifide kehtestamine edasi ja vaadata üle Trumpi administratsiooni kehtestatud alumiiniumi- ja terasetariifid.
Talle omasel viisil alustas Trump läbirääkimisi kohtumiseelse säutsuga Twitteris, pannes ette, et USA ja Euroopa Liit peaksid kaotama kõik tollitariifid.
«Euroopa Liit tuleb homme Washingtoni arutama kaubanduslepet. Mul on neile üks ettepanek. Nii USA kui ka EL kaotavad kõik kaubandustariifid, barjäärid ja subsiidiumid! See oleks tõeline vabaturg ja -kaubandus. Loodan, et nad teevad seda; meie oleme valmis – nemad mitte,» säutsus Trump juba teisipäeva õhtul.
Tariifide täielikku ärakaotamist muidugi ei tulnud, aga pooled lubasid pidada läbirääkimisi mitmesuguste kaupade tariifide vähendamise üle. Euroopa Liit lubas osta Ühendriikidest rohkem veeldatud looduslikku gaasi ja sojauba ning mõlemad pooled lubasid hakata pidama läbirääkimisi kahe majanduse standardite erinevuste vähendamiseks.
«Sojaoad on suur asi. Ja Euroopa Liit hakkab peaaegu otsemaid ostma palju sojauba,» ütles Trump pärast kohtumist ajakirjanikele.
Kuna mõlemad pooled tunnistasid, et kokkulepe on ebakindel ning läbirääkimised toimuvad heas usus, pole ajakava läbirääkimiste lõpetamiseks ette nähtud, mis tähendab, et ajutine vaherahu võib muutuda pidevaks või kui üks pool hakkab teist süüdistama kõneluste venitamises, hoopis kokku kukkuda, kirjutab The Wall Street Journal.
Trumpi ja Junckeri kokkulepet tervitasid nii turud kui ka Ameerika Ühendriikide parlamendiliikmed. Aktsiaindeks S&P 500 hakkas pärast uudise teatavaks saamist korralikult tõusma ning lõpetas börsipäeva peaaegu protsendilise tõusuga.
«See on esimene tähtis samm,» ütles Ameerika Ühendriikide parlamendi Valge Maja järelevalvekomitee juht vabariiklane Kevin Brady, kes kuulus gruppi, kes kohtus Trumpiga vahetult pärast Junckeriga kohtumist. «See peaks Euroopa terase- ja alumiiniumitariifide alt välja viima,» lisas ta.
Jean-Claude Juncker viis omakorda kingituse Trumpile, pakkudes välja võimaluse vaadata üle suure hulga Ühendriikidest Euroopasse imporditavate kaupade tariifid.
Aktsiaindeks S&P 500 hakkas pärast uudise teatavaks saamist korralikult tõusma ning lõpetas börsipäeva peaaegu protsendilise tõusuga.
Spetsialistide hinnangute järgi on kokkulepe väike võit mõlemale poolele. Trumpi, aga ka Junckerit on kodus kritiseeritud kahepoolsete suhete halvenemise eest. Lisaks kritiseerivad Trumpi juba kehtestatud ja plaanitavate tariifide eest äri- ja põllumajandusringkonnad, kuid ka tema enda parteikaaslastest rahvasaadikud.
Financial Timesi sõnul oli kõneluste ruumis soe ja positiivne meeleolu ning läbimurre saavutati kiirusega, mida mitte keegi ei olnud varem uskunud.
«Minu arvates nägime siin teist Trumpi,» ütles Briti majanduslehele Euroopa Liidu kõrge ametnik. «Ta oli täiesti erinev oma säutsudest ja lärmist ja kogu sellest lärmakusest. Ta oli fokuseeritud ja pühendunud ning otsis selgelt turgudele abi,» lisas ta. Teise diskussioonidega kursis oleva allika sõnul tahtis Trump väga leida lahendust mõlema poole kasvavatele probleemidele.
«Kõik, kes teavad Trumpi, teavad ka, et ta tahab teha diile,» ütles allikas.
Trumpi ja Junckeri kohtumisega samal päeval saime teada ka terase- ja alumiiniumitariifide kehtestamise esimestest negatiivsetest tagajärjedest. USA kolm suuremat autotootjat – General Motors, Ford Motor ning Fiat Chrysler Automobiles – avaldasid kolmapäeval oma teise kvartali majandustulemused ning kõik kolm vähendasid selle aasta kasumiprognoosi.
Varasematel kuudel pole autotootjad kommenteerinud, kuidas metallidele kehtestatud tariifid võiksid neid mõjutada. Nüüd ütlesid nii General Motors kui ka Ford, et toorainete, peamiselt terase hinnad vähendasid teises kvartalis nende kasumeid 300 miljoni dollari võrra. Fordi sõnul oli pool sellest kaost põhjustatud tariifidest, aga General Motorsi juhid osutasid turujõududele, mis suurendasid kulusid.
Mõlemad ettevõtted ostavad peaaegu kogu vajamineva terase küll USA varustajatelt, kuid hinnad on Trumpi administratsiooni kehtestatud tariifide tõttu tõusnud, kirjutab The Wall Street Journal. 25-protsendiline tariif terasele ning 10-protsendiline alumiiniumile hakkasid kehtima 1. juunil.
Konsultatsioonifirma Ducker Worldwide hinnangul moodustab teras 53 ja alumiinium 11 protsenti keskmise auto valmimiseks vajaminevast toorainest.
Paralleelselt kahepoolsete kokkulepetega lubasid Trump ja Juncker teha koostööd Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reformimisel, milles ollakse Trumpi sõnul ühesugustel seisukohtadel.
Pärast kohtumist toimunud pressibriifingul ei rääkinud ei Trump ega ka Juncker Hiinast, ehkki nii USA-l kui ka Euroopa Liidul on ühiseid valdkondi, millega nad ei ole Hiina puhul rahul.
USA ja ELi kaubandussõja senine käik
1. juunil hakkas kehtima 25-protsendiline tariif terasele ja 10-protsendiline tariif alumiiniumile, mis on imporditud EList USAsse.
22. juunist kehtivad ELis imporditollid USAst pärinevatele toodele, nagu teksapüksid, viski, jõhvikamahl, Harley-Davidsoni mootorrattad.
Trump on ähvardanud lajatada tariifidega ka EList USAsse imporditud autodele, mis annaks Euroopa autotööstusele kõva löögi.