/nginx/o/2016/11/18/6086295t1h6352.jpg)
Eesti inimeste kaardimaksete arv Lätis on viimase kolme aasta jooksul silmatorkavalt kasvanud. Samuti on kõvasti tõusnud ühe ostu keskmine hind.
Eestlaste kaardimaksed Lätis on silmatorkavalt kasvanud (3)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
25. juuli 2018, 12:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teises kvartalis maksis iga vähemalt 15-aastane Eesti elanik pangakaardiga kuus keskmiselt 24 korda, sellest 22 korda Eestis ja 2 korda välismaal, selgub Eesti Panga statistikast.
Neljandik välismaal tehtud kaardimaksetest tehti Soome kaupmeeste juures, teisele kohale on statistikas tõusnud Läti. 2018. aasta kevadsuvel maksis kuus korra kaardiga Soomes keskmiselt iga teine Eesti elanik ja Lätis iga viies. Kokku tegid eestlased teises kvartalis kaardiga oste 185 riigis.
Nagu öeldud, on Läti kasvunumbrid kaardimaksete statistikas eriti silmatorkavad – kolme aasta taguse ajaga võrreldes on seal tehtud kaardimaksed sagenenud ligi kolm korda ja jätnud Lätti enam kui neli korda rohkem raha.
Kui eraisiku kaardimakse keskmine suurus Eestis oli teises kvartalis 15,5 eurot, siis välismaal tehakse korraga suuremaid oste, keskmiselt 25,6 euro eest. Ka siin hakkavad silma Lätis tehtud ostud. Kui Soomes ostetakse korraga 19 euro eest (Venemaal 21, Rootsis 18, Hollandis 12 euro eest), siis Lätti jäetakse ühe ostuga keskmiselt 30 eurot.
Kokku kulutati kaardiga makstes inimese kohta kuus 396 eurot, millest 348 Eestis ja 48 välismaal. Enamik kaardimaksetest on tehtud müügikohtades. Lisaks teeb iga eestlane pangakaardiga kuus keskmiselt ühe ostu internetist.
Maksekorraldusega maksti kuus keskmiselt enam kui seitse korda. Kõige enam, 3,5 korda kuus kasutati internetipanga maksekorraldust, e-arve püsimakseid ja pangalingi makseid tehti võrdselt 1,5 korda kuus.
Muid võimalusi (püsikorraldused, paberil maksekorraldused) kasutati harvem. Maksekorraldusega makstes on enamikul juhtudel ka makse saaja konto Eesti pangas, vähem kui üks protsent on maksekorraldusi, kus saajaks on välismaa krediidiasutuse klient.