Nii kogenud väikeinvestor kui ka finantsinspektsioon hoiatavad OneCoini-sarnaste kahtlaselt suure tootlusega investeerimispakkumiste eest.
Eilne Postimees kirjutas mitmest Eesti inimesest, kes on paigutanud oma raha krüptovaluutasse OneCoin ja ootavad nüüd selle börsile tulekut tänavu oktoobris. Sealjuures on finantsinspektsioon oma kodulehel juba mullu aprillis avaldanud OneCoini kohta teate, milles hoiatab sinna investeerimise eest.
OneCoin, mille koduleht kutsub ühinema finantsrevolutsiooniga, ütleb endal Eestis olevat ligi 800 kasutajat. Bulgaarlanna Ruja Ignatova juhitava OneCoini ja sellega kaasas käiva OneLife’i kliendivõrgustikuga luuakse väidetavalt üle maailma krüptovaluutal baseeruvat maksesüsteemi. Projekti on algusest peale saatnud kahtlustus püramiidskeemis.
Juba pikalt investeerimisega tegelev Madis Müür nentis, et see on lihtsalt kurb, et inimesed sellistesse pettustesse oma viimaseid sääste matavad. «Kiirelt-rikkaks-skeemid on üldiselt inimeste kiirelt rahast eraldamise skeemid ja täpselt see lugu ongi,» ütles Müür.
Müüri sõnul ei viitsita ennast investeerimisega kurssi viia ja siis valitakse igasugust jama, mis kõige absurdsemaid lubadusi annab. Mida suuremat tootlust väidetakse, seda suurem on risk. «OneCoini puhul ei ole isegi riski, et oma raha tagasi saadakse, väga labaselt ollakse sellest lihtsalt ilma. Vältige kiirelt-rikkaks-skeeme!» soovitas investor.
Ta lisas, et alati tasub silma jäänud investeerimispakkumist guugeldada koos sõnadega «risk», «pettus», «scam» jne, sest tihti on internet täis hoiatusi, selgitusi ja argumente, miks on tegu pettusega. «Selliste ulmetootluste puhul tuleb 99,9 protsendil juhtudel välja, et head tootlust saab püramiidi tipp ja paar tegelast äkki veel, ülejäänud lastakse üle,» rääkis Müür. «Kunagi pole mõtet otsust teha ainult müügimehe jutu pealt, tasub võtta nädal aega kaalumiseks ja siis näiteks kogenumalt investorilt arvamust küsida.»
Finantsinspektsiooni avalike suhete juht Livia Vosman pani inimestele taas südamele, et kindlasti tuleb suhtuda ettevaatusega investeerimispakkumistesse, mis lubavad suurt tootlust, sest suure tootlusega kaasneb enamasti ka suurem risk. «Kuigi investeerimisotsused on iga inimese vaba valik ja investeeritakse omal vastutusel, soovitame sellistesse skeemidesse, mis lubavad ebareaalselt suurt tootlust, raha mitte panna. Pakkumised, mis näivad liiga head, et olla tõsi, seda üldjuhul polegi,» nentis Vosman.
Virtuaalvaluuta on väga riskantne ega ole üldjuhul tagatud ühegi materiaalse varaga ning on Euroopa Liidu õigusaktidega reguleerimata.
OneCoin inspektsiooni järelevalve alla ei kuulu, kuid finantsinspektsioon valvab selle järele, kas võimalikud krüptoraha pakkumised ja nende müük võivad kuuluda finantssektori õigusaktide reguleerimisalasse. Virtuaalvaluuta on Vosmani kinnitusel väga riskantne ega ole üldjuhul tagatud ühegi materiaalse varaga ning on Euroopa Liidu õigusaktidega reguleerimata, mistõttu ei ole tarbijal sisulist õiguskaitset.
Finantsinspektsioon tegeleb ka teavitustööga, kuid Vosmani sõnul peab kõigepealt iga inimene ise olema hoolas ja tähelepanelik ning saama aru, mis investeeringu ta teeb, kellele ja milleks oma vara annab. «Virtuaalvaluuta ostmisel peab tarbija mõistma, et on väga tõenäoline, et ta võib kaotada suure osa investeeringust või isegi kogu investeeritud raha,» selgitas Vosman. «Sellele lisaks saab krüptoraha ja selle skeeme kasutada kelmuseks või investeerimiskelmuseks. Kindlasti tuleks enne investeerimisotsuse tegemist teenusepakkujale esitada küsimusi, millel põhinevad vara väärtuse kasvu ennustused, kuidas saavutatakse krüptoraha väärtuse kasv, millega ettevõte tegelikult tegeleb, kes on inimesed selle ettevõtte taga, millised on rahapaigutuse täpsed tingimused jne.»
Maksuamet märkis kommentaarina, et nende võimalikud kontrollid lähtuvad tavapärasest riskianalüüsist. Maksuamet pöörab tähelepanu sellele, kas teenitud tulu on deklareeritud ning sellelt maksud tasutud, sest reeglid on kõigile tulusaajatele ühesugused.