OneCoini kasutaja kogemus: osta saab kõike, aga kätte ei saa midagi (4)

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PantherMedia / Scanpix

OneCoini süsteemi kümneid tuhandeid eurosid paigutanud mees kirjeldas Postimehe toimetusele, kuidas ta on süsteemi müntidega üritanud osta erinevaid kaupu, kuid ei ole seni midagi kätte saanud.

Postimehe toimetusega võtab ühendust Vitali (nimi muudetud, täisnimi toimetusele teada – toim), kes kuulis OneCoinist esimest korda kolm aastat tagasi, aasta hiljem otsustas talle lubatud erakordsest võimalusest kinni haarata.

Tema nimi on artiklis muudetud, sest ta kardab, et oma nime alt rääkides võidakse tema kontod külmutada. Samamoodi ei avalda me tema palvel täpset summat, mis ta Onecoini sisse on pannud. Küll aga võib öelda, et summa jääb kümnetesse tuhandetesse.

Vitali lugu sai alguse nii nagu enamikul «onecoinijatel» – võrkturunduse kaudu. Turundaja jutt ja näited olid nii veenvad, et võimatu oli ei öelda. «Panime sinna kahepeale raha investeerimise eesmärgil. Kuulasime jutu ära, kontrollisime fakte ja mõtlesime, et väga lahe – bitcoin’i killer (OneCoin reklaamib end levinuima krüptoraha bitcoin’i tapjana – toim) – nii lähebki!»

Niisiis panigi ta kogu oma maise vara sinna sisse ja sai vastu rohkem kui 100 000 münti. Ühe mündi väidetava hinna järgi peaks temastki oktoobris miljonär saama.

OneCoin lubab, et seni, kuni firma pole «avalikuks läinud», saab müntide eest osta Dealshakeri-nimelises portaalis kõike, mida hing ihaldab. Väidetavalt müüvad oma kaupu ja teenuseid ligi 60 000 äri üle maailma.

«Oleme ostnud palju asju ja reeglina väärtuslikumat kaupa, ilmselt mitu korda rohkem kui teised kaasmaalased,» ütleb Vitali ja loeb ette muljetavaldava nimekirja. Poolast autod, Lätist televiisorid, iPadid, mobiiltelefonid, Hiinast Macbooki arvutid. «Kõik ei tule meeldegi. Ma olen väga palju asju ostnud,» lisab ta.

Kuid nüüd puänt – loetletud kaubast pole mees saanud kätte mitte kui midagi. Õnneks on läinud vaid väiksemate asjadega, nagu onecoin’ide eest saadud ostukupong Soomes pitsa ja koola ostmiseks.

OneCoin Dealshakeris tehtud tehingute eest ei vastuta. Pärast kuid kestnud kirjavahetust sai mees saamata jäänud kauba eest vähemalt mündidki tagasi. Häda on selles, et nendega polegi peale Dealshakeris ostlemise midagi teha.

OneCoin reklaamib kodulehel, et tal on üle 3,5 miljoni kasutaja. Eestis olevat kasutajaid ligi 800, Soomes 3600, Hiinas koguni miljon. Vitali hinnangul on see ilmselge liialdus. «Aga selle kohta aus info puudub,» nendib ta.

Äärmisel juhul võib see tema sõnul tähendada kontode arvu. Tema väitel on enamikul kasutajatel seal kolm-neli kontot. Ta teab inimest, kellel on isegi 20 kontot. Vitalil endalgi on vähemalt viis kontot.

«Tegemist on ju võrkturundusega,» ütleb ta. «Sulle tehakse kohe selgeks, kuidas pead võrku ehitama, et edasimüügil suurem kasu oleks. Pead ehitama oma «kolmnurga» ja sealt hakkab asi edasi minema,» kirjeldab ta.

Asja kurbloolisus peitub aga selles, et sisse pandud raha on nüüd kontol «vangis». Seda ei saa enam süsteemist välja kanda. Nagu näitab kogemus, ei õnnestu raha eest soetatud coin’ide eest praegu ka midagi osta.

Sarnaselt teiste inimestega, kes oma raha süsteemi on pannud, ootab Vitaligi 8. oktoobrit. Sel kuupäeval peaks firma lõpuks pärast aastatepikkust ootamist «avalikuks minema».

«Aga mitte kelleltki pole võimalik saada infot, mida see avalikuks minek tähendab. Seda pole kuskil välja öeldud,» ütleb Vitali. Mees usub, et pärast 8. oktoobrit töötab kogu süsteem edasi, kuid raha ei saa sealt keegi kätte, vähemalt mitte veel.

Kommentaarid (4)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles