Tõniste laidab Oviiri sunddividendide eelnõud

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eesti rahandusminister Toomas Tõniste ELi majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu juhtimas.

FOTO: FRANCOIS LENOIR/REUTERS

Rahandusminister Toomas Tõniste (Isamaa) ei toeta sotsiaaldemokraat Liisa Oviiri algatatud ja palju tähelepanu pälvinud sunddividendide eelnõud, kuna paljude ettevõtete makseraskused saavad alguse just liiga kergekäelisest dividendipoliitikast.

Oviiri eelnõu vastuolulisem ettepanek oli anda väikeaktsionäridele õigus nõuda ettevõttelt sunniviisiliselt kogu jaotamata kasumi dividendide maksmist. Sisuliselt tähendaks see seda, et näiteks 26 protsendilise osaluse omanik võib nõuda omanikutulu olukorras, kus enamus soovib kasumi investeerida hoopis ettevõtte laiendamisse, seadmete soetamiseks või puhvrite loomiseks.

Toomas Tõniste hinnangul tuleb aga arvestada, et äriühingu jaotamata puhaskasmui ja likviidsete vahendite suurus erinevad sageli märkimisväärselt. «Dividendide väljamaksmine on seepärast alati ka äriühingu likviidsusjuhtimise küsimus – praktikast on teada palju juhtumeid, kus äriühingu makseraskused saavad alguse nimelt väärast dividendipoliitikast. Käibekapitali vähenemine võib anda tõuke ka nn ebasõbralikuks ülevõtutehinguks,» leidis minister kirjas justiitsministeeriumile.

Tõniste selgitas, et kogu kasumi dividendideks jaotamine on mõistlik vaid erandjuhtudel. «Kordame ka, et põhjendatud ei ole kohustusliku dividendide jaotamise nõude kehtestamine ühes osanikule väljaastumise õiguse andmisega, vaid mõistliku tasakaalu saavutamiseks tuleks teha valik neist võimalustest ühe kasuks.»

Lisaks sunddividendide nõudmine seab Tõniste kahtluse all ka teised eelnõu ettepanekud. Kokkuvõttes märgib Tõniste, et rahandusministeerium ei toeta eelnõud. Tema hinnangul peaks vähemusosaniku või -aktsionäri õiguste kaitsega tegelema süsteemselt äriõiguse reformi raames.

Seostatakse kingitusega ühele perekonnale

Sunddividendide eelnõud on kritiseerinud nii poliitilised konkurendid kui ka eksperdid. Riigikogu liikme, reformierakondlase Valdo Randpere sõnul tekkis eelnõu tellimustööna sotsidele väga lähedal seisva pere probleemide lahendamiseks. Randpere mõtles siinkohal perekond Kovalenkot.

«Sunddividendide eelnõu osas on nüüd selgeks saanud, et asja algatajatest keegi või kõik valetavad. Selline trall ja üksteise pealt teki ära rebimine on väga üllatav eelnõu puhul, mille tekkeloo ja sisu pärast kõik asjaosalised võiks häbeneda ja vait olla,» kritiseeris Randpere.

Ka Eesti ettevõtteid ühendava Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar on olnud eelnõu suhtes väga kriitiline, leides, et see pöörab pahupidi Eesti äriõiguse ja sellel põhinevad äritavad. «See eelnõu on kahtlemata BLRT väikeaktsionäride nägu ning Kovalenko ja sotside seos on avalikult teada. Viis, kuidas see eelnõu on sündinud ja seda menetletud on, ei lähtu mitte parema ettevõtluskeskkonna soovist. Tegemist on selgelt ühe väikese seltskonna lobipingutusega,» rääkis Tamsar.

Eesti Advokatuuri äriõiguse komisjon on leidnud, et eelnõu muudatused tookis Eesti ärimaastikule olulist kahju. 

«Kahtlemata aitaks äriseadustiku muutmine eelnõu pakutud kujul parandada väikeinvestorite positsiooni. Kuid sellega kaasnev kahju ühingule ja teistele huvigruppidele, sealhulgas võlausaldajatele ja töötajatele, ning seeläbi ringiga ka väikeinvestoritele endile, ületaks oluliselt kaasnevat kasu,» kirjutab advokatuuri äriõiguse komisjoni esimees ja advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning komisjoni liige ja advokaadibüroo Jesse & Kalaus partner Piret Jesse justiitsministeeriumile.

«Eelnõu eesmärgiks ei tohi olla väikeinvestorite huvide pimesi eelistamine ühingu, suurinvestorite, võlausaldajate, töötajate ja kõigi teiste huvigruppide huvidele,» lisavad advokaadid. «Samuti tuleb tagada pakutava regulatsiooni selgus, et see ei looks võimalusi lõpututeks vaidlusteks.»

Kuidas oleks seadus Kovalenkodele kasulik?

Mitmed Postimehega vestelnud poliitikud ja ettevõtjad on kinnitanud, et seadus on koostatud peaasjalikult perekond Kovalenko huvides, kes on aastaid nõudnud väikeaktsionäridele dividendi maksmist Eesti ühes suurimas tööstusettevõttes BLRT Grupp.

BLRT omaniketüli ühel poolel on valdusettevõtte BLT Holding alla koondunud väikeaktsionärid Mihhail Gnidin, Valeri Kovalenko ja Vladimir Toropov ning teisel poolel BLRT suuromanik Fjodor Berman ja tema sugulased. Mõlemad leerid on aastaid üksteise vastu kaebusi esitanud. Seni ei ole BLRT pidanud dividendi maksma.

Tagasi üles