Sutt: tunnetan, mis Eestile korda läheb

Andres Sutt. Foto: Liis Treimann

Eesti sai majanduskriisi ajal kõvasti pihta, kuid Eesti Panga teene oli see, et maksumaksja ei pidanud pankade päästmiseks raha andma, kinnitas intervjuus keskpanga järgmiseks presidendiks pürgiv rahvusvahelise valuutafondi (IMF) vanemnõunik Andres Sutt.

Mida tahaksite Eesti Panga juhtimises muuta?

Ma vaataks ettepoole. Näen nelja märksõna: pank peab olema avatud, uuendusmeelne, kuluefektiivne ja arenev organisatsioon. Pank peab uuenema, sest euro kasutuselevõtt on muutnud keskkonda. Panga potentsiaali ja talenti saab kasutada Eesti majanduse pikaajaliseks arenguks koos huvigruppidega, ka Euroopas on väga palju teha. Ajad on keerulised ning pangapresidendil on selge roll ja vastutus.

Seda ei juhtu kunagi, et kõik inimesed aru saaksid, mis organisatsioon see on ja millega seal tegeletakse. Aga Eesti Panga ülesandeid ja tegevust saab ja tuleb selgitada.

Kas Euroopa Keskpank peaks jätkama hädas olevate riikide võlakirjade ostmist?

Seda tuleb teha nii kaua kui vajalik, aga Euroopa Keskpank ei saa lahendada valitsuste probleeme, eelkõige eelarveprobleeme. Euroopa Keskpanga fikseeritud intressiga laenud kommertspankadele on mahuliselt ja süsteemi toimimise seisukohalt palju tähtsamad, sest on taganud panganduse likviidsuse. Ka USA ja Suurbritannia Keskpank on ostnud võlakirju.

Kui kaua kaheprotsendise inflatsiooni eesmärk võlakriisis vastu peab?

Ma ei näe ühtegi põhjust, miks seda peaks muutma. Kui majanduses usaldus väheneb, siis hinnad ei tõuse, vaid hakkavad langema. Võlakriisi lahendamine ja hinnastabiilsus ei ole konfliktsed eesmärgid.

Kas Eestil on võimalik oma seisukohti Euroopa Keskpanga nõukogus läbi suruda?

Väike riik peab rohkem vaeva nägema. Isiklikud kontaktid on väga olulised, siis on lihtsam asju selgitada. Hinnastabiilsus on Eesti jaoks sama tähtis kui Soome või Saksamaa jaoks. Ma hindan konservatiivseid väärtusi: hinnatõus ja raha juurde trükkimine ei ole riikide võlaprobleemidele lahendus.

Eestil on teistest rohkem kogemusi riikideülese panganduse reguleerimisega, sest Eesti on ainus eurotsooni liige, kus välispankade osakaal on sedavõrd suur.

Kuidas on euroala riigid ja institutsioonid hakkama saanud võlakriisi lahendamisega?

Euroalal ei olnud toimivat kriisihaldusmehhanismi, sest arvati, et kriis Euroopasse ei jõua. Euroala ja euroliit vajavad suuremat majanduspoliitika koordineerimist. Sellekohased otsused on vastu võetud, neid on vaja rakendada. EFSF ja ESM on tähtsad.

Varumehhanism peab olema, sest see kriis ei jää viimaseks. Reeglid on tähtsad, sest kui kõik riigid oleks käitunud stabiilsuse ja kasvupakti mõtte järgi, siis ei oleks praegu võlad ja eelarvedefitsiit ülemäära suur. Suuremat eelarvepoliitika koordinatsiooni on vaja ja mingis osas tuleb iseseisvus loovutada ühistele huvidele. Piisaks sellest, kui kokkulepitud mängureeglite rikkumist karmimalt karistataks.

Olukord on ka muutunud, sest valijad ei ole enam nõus laenukoormuse kasvatamisega. Ka finantsturud peaksid riikidel vahet tegema. Kunagi nägid finantsturud kõiki euroala riike ühesuguse riskiga. Praegu on hulk riike kokku pandud ja nende riske nähakse ühesugusena ning sealt tulevad jutud ühe, kahe ja kolme triljoni kohta, mida on vaja riikide päästmiseks.

Te olite Eesti Panga juhatuses nendel aastatel, kui Eestis paisus kinnisvaramull. Kas olete nõus, et keskpanga juhtkond ei saanud buumi ohjeldamisega hakkama?

Ei ole. Soovitan lugeda Rootsi riigikontrolli auditit, kus on dokumenteeritud kahe riigi infovahetus. 2005. aastal pöördus Eesti kõikide nende riikide järelevalvete poole, kelle tütarpangad siin tegutsesid, et pangad arvestaks meil kehtivate karmimate nõudmistega. Ühe poti ühes nurgas ei saa keeta teistsugust suppi. Tookord oli vastus eitav, viidati igasugustele põhjustele, riigisisestele seadustele.

Kas Eesti Pank ei suutnud end kehtestada?

Kuidas Eesti Pank saab end kehtestada Rootsis, Soomes või Saksamaal?

Aga kuidas siis suudame end kehtestada Euroopa Keskpanga nõukogus?

Sellest ajast alates koostöö aina süvenes. Kui selline kiri oleks saadetud praegu, siis sellele oleks kindlasti reageeritud, sest piiriülese panganduse probleemid teadvustusid kriisi ajal. Selle tõestuseks, et saime hakkama, on tõik, et Eesti maksumaksja ei pidanud ühtegi panka toetama.

Meil ei olnud ka ühtegi panka.

Kuidas nii? See, et Rootsi oli nõus laiendama riigisisest abipaketti tütarpankadele Eestis, oli seotud meie suhete ja probleemide teadvustamisega. Alati saab paremini, aga finantsstabiilsusega Eestis probleeme ei olnud, erinevalt näiteks Lätist.

Eesti pangandusnormatiivid olid oma aja kohta eesrindlikud. Mulle või ülekuumenemist ei saa majanduses vältida, küsimus on selles, kui palju tugevdada finantssüsteemi, ettevõtteid ja eraisikuid, et selle probleemiga hakkama saada. Eesti sai kriisi ajal väga kõvasti pihta, aga maksusmaksja ei pidanud siiski finantssektorit aitama.

Mida ütlete arvamuse kohta, et kui Eesti oleks 2009. aastal krooni 30 protsenti devalveerinud, siis oleks tööpuudus praegu poole väiksem?

Ulmeline soovitus. Kuidas see oleks tööpuudust mõjutanud?

Tööjõu hind oleks odavam.

Aga tööjõud on ka praegu odavam kui Rootsis või Soomes. Me ei konkureeri Hiina, Venemaa või Kagu-Aasiaga. Eksport hakkas ka devalveerimata päris kiiresti kasvama. Valuutakurss on üks, aga mitte peamine tegur, mis määrab ettevõtete konkurentsivõime.

Devalveerimine andis Soomele ja Rootsile aega, aga muutuse tõi majanduse, ettevõtete ja riigirahanduse väga põhjalik ümberkorraldamine. Eestis oleks devalveerimine tugevalt mõjutanud panku, inimeste eurolaenumakseid ja ettevõtteid. Ma ei usu lihtsate lahenduste propageerimisse.

Devalveerimine ei tee kõike korda. Seepärast ei usu ma ka Kreeka laenukoormuse vähendamisse poole võrra. Asjad käivad vastupidi – kui probleemid lahendada, siis väheneb ka võlakoormus.

Te olete sünnilt Tartu poiss ja lõpetanud elitaarse Hugo Treffneri gümnaasiumi.

Toona kandis see Anton Hansen Tammsaare 1. keskkooli nime, aga ma olen oma kooli üle väga uhke.

Miks valisite majandusõpingud?

Tahtsin minna juurat õppima, aga mul jäi üks punkt puudu. Siis oli valida, kas sõjavägi või ülikool. Õppisin aasta tehnikaülikoolis ehitust, aga sõjaväkke pidin ikka minema. Tagasi tulles mõistsin, et inseneri minust ei saa.

Kes teid Eesti Panka kutsus?

Otseselt ei kutsutud, käisin ise uurimas. Kui ülikooli ajal praktikal käisin, siis oli Rein Otsason president. Olin väga lähedal ka rahareformi ettevalmistamise juures.

Kas te oma praegusel ametikohal teenite rohkem kui Andres Lipstok?

Jah.

Mida teie abikaasa ütles, kui otsustasite kandideerida Eesti Panga presidendiks?

Mu pere on mind alati toetanud. See ei ole sõnakõlksu pärast öeldud.

Miks te olete parem kandidaat kui Ardo Hansson?

Mul on praktiline juhtimiskogemus, tunnen Eesti ühiskonda, tunnetan, mis Eestis korda läheb. Tean Euroopa institutsioone ja seal töötavaid inimesi. Keerulisel ajal peab pangapresidendil olema kriisihalduse kogemus, mida olen omandanud küllaldaselt alates 1992. aastast Eestis ja mujal. Mul on tippjuhi kogemus, mida saan kasutada.

Andres Sutt

•    sündinud 11. novembril 1967 Tartus

•    abielus, kaks poega ja tütar

•    1989–1993 Tartu Ülikool (diplom cum laude, rahanduse ja krediidi eriala)

•    1992–1999 Eesti Panga spetsialist, osakonnajuhataja

•    1999–2001 IMFi Põhja-Balti valijaskonna tegevdirektori abi

•    2001–2009 Eesti Panga asepresident

•    2009– IMFi Põhja-Balti valijaskonna direktori vanemnõunik

•    keeled: eesti, inglise, vene, suhtlustasandil soome keel