Eesti on tublimaid ELi siseturudirektiivide ülevõtjaid
4. oktoober 2011, 00:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni siseturueeskirjade jõustamise tulemustabelist selgub, et Eesti on üks tublimaid Euroopa Liidu siseturudirektiivide ülevõtjaid.
Tabelist ilmneb, et Euroopa Liidu 27 liikmesriigist 16 ei suutnud täita riigipeade ja valitsusjuhtide 2007. aastal seatud eesmärki, et seaduste ülevõtmisel ei jäädaks viimasel poolaastal maha rohkem kui 1 protsendi võrra, Eesti kuulub nende liikmesriikide hulka, kes suutsid 1-protsendilise piirmäära eesmärgi siiski saavutada, teatas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse pressiesindaja.
Neist 11 liikmesriigist, kes on praeguseks täitnud 1-protsendilise piirmäära eesmärgi, on võrreldes kuue kuu taguse ajaga vähendanud mahajäämust ainult Eesti: 1,3-protsendilt märtsis praegusele 0,9-protsendile. Kõige edukamad siseturueeskirjade ülevõtjad on endiselt Malta ja Läti.
Riikide õigusesse on tähtajaks üle võtmata keskmiselt 1,2 protsenti siseturudirektiividest. 2010. aasta novembris oli see näitaja 0,9 protsenti. Ainsa liikmesriigina on Eesti näidanud, et hoolimata rasketest aegadest on siiski võimalik jääda ülevõtmisel samale tasemele või seda isegi kiirendada.
Liikmesriikidel on komisjoni hinnangul vaja teha kiiresti veelgi suuremaid jõupingutusi ELi seaduste ülevõtmisel, et Euroopa väljatoomine majandusseisakust ei pidurduks ELi seaduste rakendamata jätmise taha. Kui üks või mitu liikmesriiki ei suuda ELi seadusi üle võtta oma riigi seadustesse, jätab see augu ELi õigusraamistikku, põhjustades killustumise. Järelikult kannatavad kõigi liikmesriikide majandushuvid, kui üks liikmesriik ei täida oma kohustusi.
Samas on ELi õigusnormide kohaldamisega seotud rikkumiste arv vähenenud 2007. aastast veerandi võrra ning liikmesriigid on suutnud vähendada keskmist aega, mis kulub ELi direktiivide ülevõtmiseks riikide õigusesse 5,5 kuuni. Kõige rohkem komisjoni algatatud rikkumismenetlusi on endiselt seotud Belgiaga, kellele järgnevad Kreeka ja Itaalia. Kui võtta arvesse kõiki jõustamisindikaatoreid, on Malta ja Läti jätkuvalt kõige edukamad ülevõtjad.
«Ei ole mingit kahtlust, et ühtne turg on meie majanduse uue kasvu mootor. Kui me tõepoolest tahame kasutada ühtse turu potentsiaali, et saada majandus tagasi rööbastele, on meil vaja tagada, et seadused on õigesti üle võetud ja et neid ka tegelikkuses kõikjal rakendataks. Veel on arenguruumi,» rääkis ELi siseturu volinik Michel Barnier.