Ettevõtjaid toitev sihtturg nihkub ühes globaalse jõukusega

Robert Kitt näeb, et Eesti majanduses väheneb laenukoormus veelgi. Foto: SCANPIX

Ettevõtja jaoks on sügis aeg, kui tuleb kohandada prognoose, et teha järgmise aasta plaane ning eelarvet. Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor Robert Kitt annab nõu, millistest lähtekohtadest võiks praegu ettevõtte tuleviku prognoosimisel lähtuda.

Võlakriisi mõjud

Hiljuti täitus 11. septembri terrorirünnakutest USAs kümme aastat. On öeldud, et see sündmus muutis maailma, kuna USA ohverdas oma finantsilise turvalisuse füüsilise turvalisuse nimel. Ma ei ole küll pädev hindama, kas maailm on nüüd turvalisem kui siis, kuid kindlasti on finantsmaailm rohkem tasakaalust väljas. Kogu arenenud maailma võlakoormus on sellest ajast tugevalt kasvanud, kuid sama on teinud ka arenevate riikide välisvaluutareservid.

Teiste sõnadega on tekkinud väga suur globaalne ahel, kus «hiinlased annavad ameeriklastele raha, et viimased saaksid osta esimese tehtud kaupu». See on viinud märgilise tähtsusega sündmuseni, kus agentuur Standard & Poors kärpis USA riigireitingut ühe pügala võrra.

Euroopas on juba aastaid räägitud PI(I)GS-riikidest või siis euroala perifeeriast. Ma ei tea, kas Kreeka pankrotistub, astub välja euroalast või laguneb euroliit üldse. Küll aga on finantsturud sellist võimalust arvestanud ning ümberkirjutamist ootab terve raamatukogutäis finantsõpikuid, mis väidavad, et riigivõlakirjad on riskivabad.

Euroala turgudel valitseb suvest saati usaldamatus ning efektiivne turg enam ei tööta: kellel on raha ülejäägid, ei julge seda välja laenata. Seega need, kellel on raha puudu, peavad maksma lisapreemiaid oma võlgade ja nende uuendamise eest.

Kõik see on viinud Euroopas raha hinna üles, samuti eksisteerivad tugevad erisused riikide poolt kasutada oleva raha hinnas. Kui Saksamaa ning Põhjamaade pikaajalised intressimäärad on alla 2 protsendi, siis näiteks Itaalia ja Hispaania intressid kipuvad olema üle 5 protsendi ja Kreeka omad üle 20 protsendi. Tegemist ei ole jätkusuutliku olukorraga ning kõikidele ettevõtjatele tähendab selline tasakaalutus Euroalal täiendavat riski.

Võimalus langusest pääseda

Briti ajakirja The Economist ennustuse kohaselt möödub areneva maailma kogutoodang umbes 2017. aasta paiku arenenud maailma kogutoodangust. Seda siis eelkõige põhjusel, et arenenud riikides enam mingit arengut ei toimu; kasvu pärsib tohutu võlakoorem ning arengumaade elatustase jõuab järele arenenud maailmale. See protsess on käivitunud juba 1990ndate alguses ning tundub, et pöördumatult.

Siiski, arenenud maailmale on jäänud terve rida eeliseid, nagu intellektuaalne omand, kaubamärgid ja kõik muu, mida ei ole võimalik lihtsasti kopeerida. Ka see muutub ajas, kuid võib-olla veidi aeglasemalt. Samas on see Eesti võimalus, mida oleme viimase kriisi kaudu selgelt tajunud: oleme väike avatud majandus, mis baseerub suures osas ekspordil. Meie eksporditurud ei ole aga selles suhtes «traditsioonilised» või lõpptarbijale suunatud.

Me ekspordime päris palju Soome, Rootsi ja Saksamaa ostjatele, kes omakorda müüvad oma tooted kiiresti kasvavatele Aasia siseturgudele. See allhanke tegemine on lisanud Eesti majandusele täiendava kaitsekilbi.

Meie eelised on kiirus ja paindlikkus, asume samas aja- ning kultuurivööndis ja euroala kvaliteedisertifikaadiga majandusruumis. Eesti suurima pangana oleme küllalt hästi kursis Eesti ettevõtete tervisega ning võin kinnitada, et ettevõtjate seisukohalt ei ole globaalse majanduse jahtumine Eestisse veel kohale jõudnud.

Tellimusi jagub piisava varuga, pigem napib nende täitmiseks tootmisressursse ja kvaliteetset tööjõudu. Ei ole küll võimalik, et meie majandus jääb globaalsest jahtumisest puutumata, kuid on täiesti võimalik, et väikese (ent tubli) tegijana on meil kõik šansid majanduslangusest pääsemiseks.

Raha pakkumine ja hind

Nagu eelnevalt öeldud, on raha pakkumine muutunud väga valikuliseks ning turud reageerivad igale väiksemalegi uudisele, mis saabub Kreeka, Itaalia ja teiste kõneainet pakkuvate riikide parlamentidest.

Põhjamaad on olnud turgude lemmikud ning seepärast on meie laenuintressid püsinud seni peaaegu muutumatutena. Ent närvilised turud sunnivad ka panku muutustega arvestama. Panganduses rakendub järgnevatel aastatel terve rida kapitali- ning likviidsusreegleid, millest tuntuim on nn Basel III regulatsioon.

Nende kõigi eesmärk on muuta pangad turvalisemaks. Vahendina selle saavutamiseks karmistuvad kapitalinõuded, mistõttu on järgmise kolme aasta Euroopa pangandusse kirjutatud sisse teatud laenuintresside tõus. Pankade «tervist» on hinnatud erinevates stressitestides, milles kõik Põhjamaade pangad on näidanud väga häid tulemusi. Sellest tulenevalt on Põhjamaade pankade aktsiate hinnad pidanud suvel toimunud turgude kõikumises teistest oluliselt paremini vastu.

Raha nõudluse osas ei näe me 2012. aastal võrreldes eelnevate aastatega olulisi muutusi.

Eesti majandus vähendab jätkuvalt oma laenukoormust ning sellega seoses väheneb ka pankade tulubaas. Swedbank ja ka teised pangad on selleks valmis, olles hästi kapitaliseeritud, enamikus väga likviidsed ning soovivad Eestis äri teha. Teisisõnu võin pankurite nimel öelda, et soovime oma klientidega teha koostööd sõltumata maailmamajanduses toimuvast.

Majanduse järgmise aasta kasvunumbrid ei tule suured. Näeme majanduses jätkuvalt võla vähenemist, millel on pankade puhul otsene seos tuludega. Oleme seetõttu ka oma tuludeprognoosis jäänud väga konservatiivseks. Sama alalhoidlikkust jälgime pidevalt ka oma kulude osas. Euribori muutus on selge riskifaktor nii meile kui ka meie klientidele. Siiski tundub olemasoleva info valguses, et baasintresside suur liikumine Euroopas on ettevõtjatele väiksem risk kui raha hinna kallinemine.

Oma prognooside tegemisel oleme eeldanud, et Eesti ettevõtjad on väga heas vormis, plaanivad kõik oma ärisid kasvatada ning leida uusi turge. Ettevõtjate võime luua 2009. aasta kriisijärgselt uusi töökohti on olnud väike ime, mis annab usku, et 2012. aasta tuleb stabiilne. Siiski soovitaks mõelda ettevõtjatel likviidsuspuhvrite olemasolule võimalike tagasilöökide puhuks, kuid ka riskijuhtimisele, et maandada toorme ning toodangu hinnakõikumisi.